Paide - Türi Rahvajooks 03.10.10

Kuigi omast arust lõpetamise hooaja eelmisel nädalavahetusel, siis tekkis huvitav soov debüüt teha Paide-Türi Rahvajooksul, mis meie maa jooksusõpradele rõõmsat meelt teinud juba aastast 1982. Kõige tõsisemaks mineku põhjuseks oli tegelikult jälle Markus, sest tuleb tal ka see spordiala hästi välja ning kuna tema vanuseklassis oli distants lausa 2500m, siis mõtlesime, et võiks proovi teha. Tema siis omavanustega ja mina panin siis end valmis senimaani elu pikimaks jooksudistantsiks.
Lapsed alustasid oma startitega juba kell 10, aga kuna Markus oli eelviimases vanuseklassis, siis andis umbes tunnike oodata, enne kui 10-aastased starti lasti. Kuigi eelregistreerute nimekirjas oli 49 aastal 2000 sündinud poissi, jõudis starti neist vaist 15, aga kuna joone taga oli viimase 2 möödunud aasta võidumees Joonas Piir ning ka peaaegu kõik eelmise aasta esikuuikus lõpetanud, siis võib arvata, et kõige kõvemad poisid ikka olid ennast kohale vedanud. Joosta tuli neil linna stardist Kultuurikeskuse eest keskväljakule, sealt tagasi stardiala lähedusse, ümber pöörata ja veel tiir keskväljakule teha, ning sealt tagasi Kultuurikeskuse ette finišisse. Meie soovitusi kuulda võttes võttis Markus alguses rahulikul ja niiöelda hoidis olukorda kontrolli alla. Esimese "ringi" lõppedes tuli ta aga juba esimesena, kolm jälitajat mõne meetri kaugusel kannul. Pööre möödus suurepäraselt ja õnnestus vahet isegi paar meetrit kasvatada. Ka teisel ringilt tuli väike Pajur liidrina ja kuigi paarikümne meetri kaugusel olevat jälitajad pikendasid jooksusammu ja tempot, õnnestus Markusel turvalise vahega finišisse jõuda ja kohe selle võistluse debüüdilt esikohakarikas koju tuua :-)
1. Markus Pajur 7:09,87
2. Joonas Piir 7:17,12
3. Sander-Siim Pihelgas 7:20,24

Põhivõistluse start algas kell 12:30 ja rajale läks rohkem kui 500 spordisõpra. Pole küll nii mastaapne üritus, kui SEB Sügisjooks, aga kohal oli kogu Eesti paremik eeotsas Loskutovi ja naiste liidri Evelin Kärneriga. Mina läksin starti eemärgiga tunni ajaga see asi läbi teha ja kui see ei õnnestu, siis vähemalt üle joosta Margo poolt välja käidud aeg 1:08. Stardipaugu kõlades pikalt ei venitanud ja võtsin kohe ühele kiiremale jooksumehele sappa, et kasutada ära kerget tuulekotti. Linnast välja jõudes osutus tema tempo mittesobivaks, mistõttu tegin paar kiiremat jooksusammu ja püüdsin kinni eespool liikunud grupi, et nendega koos jätkata. Kui läbitud oli 3,6 km ehk jäänud oli veel 10km vaatasin oma telefonilt kulunud aega, mis oli 14:48. Arvestades seda, et sügisjooksu 10 km aeg oli 41:49, siis tegin kiired arvestused, et jõuda järeldusele, et kui soov tunniga ära tulla, siis tempos alla anda ei tohi. Järgmisel momendil vaatasin kella, kui lõpuni oli jäänud 7 km ehk läbitud oli peaaegu pool distantsi. Kell näitas 28:13 läbitud aega, mis näitas, et olen ikka graafikus, aga arvestades seda, et kohe oli tulemas Kirna mägi ja ka enne Türi linna on vaja pikk ja lauge tõus võtta, siis leidsin, et vist vaja kellegi kiirema sappa saada. Seda ma ka paari kiire tagantulija abiga ka tegin ja võtsime tõusul kinni mõned eespool liikujad, kellest ühe rohelises särgis võistleja tempo tundus minu jaoks kohe eriti sobiv, mistõttu loobusin nende 3 kiire mehe sabas jooksmast, sest kartsin, et ei pea lõpuni vastu. Rohesärklase tempos jätkasin ja salamisi lootsin, et ei teki kustumist. Hoolimata viimasest tüütust tõusust seda ärakukkumist õnneks ei tulnudki ja kuigi viimane kilomeeter oli üsna raske (see tänav, mis muidu mitte väga pikk, paistis seekord lõputu :-p), siis rahuolevana ajaga 56:29,0 ja 76.kohaga finišis :). Kui ajatabelit silmitseda, siis kiirem oli 2. kilomeeter, mille läbisin keskmise kiirusega 15,08 km/h ja aeglaseim raja viimased 650 meetrit kiirusega 9,5 km/h, sest staadioniringil polnud enam kuhugi kiiret. Kogu ülejäänud distants oli üsna stabiilselt umbes 04:00-04:18 kilomeetri kohta ehk rajal nõrku momente ette ei tuludki :)

10-aastaste stardivile on kõlanud

Esimene "ring" lõppemas

Pööre möödus edukalt ;)

Finišisse veel 50 meetrit ja võit taskus :-)

Teenitud positsioon kõrgeimal astmel

337 stardiks peaaegu valmis

Nüüd pole enam kaua vaja oodata ;)

Team Rattapood Cup VI etapp - Tallinn 25.09.10

Selle hooaja tähtsaima sarja viimane etapp toimus tuttavas kandis - Pirita Terviseradadel. Start oli vahetult Velodroomi taga ning rajaprofiil vähemalt lastesõitudes oluliselt kergem kui näiteks Narvas või Rakveres. Hoolimata kahtlasest ennustusest läks ilmaga väga hästi, sest päike paistis ja rajale kannatas minna isegi lühikeses vormis. Inimeste hulgas ringlevad sügisesed haiguspisikud polnud kedagi põhifavoriitidest näpistanud ja kohal kõik põhisõitjad + veel üks salapärane uustulnuk nimega Mikk Vilippus, kes küll CFC särgiga, aga vähemalt veebilehe andmetel klubinimekirja (veel) ei kuulu.
Kuna Markus oli tavapäraselt viimastele etappidele paremusjärjestuses liider, siis õnnestus tal jälle startida teistest paar meetrit eespool. Arvestades seda, et start asus suusaraja kergel tõusul, mis üsna pehme, siis oli kindlasti mugavam startida täpselt raja keskel, kus radadel liiklejad selle natuke tahkemaks olid "pressinud". Lähe tavapäraselt Markusel ideaalselt ei läinud, sest kiire reageerija Joosep spurtis kohe stardisirgel temast mööda ja läks liidriks. Markus rohkem tegelasi mööda ei lasknud ja järgnes tema kannul. Ringipikkuseks oli umbes 700 meetrit ja esimese ringi möödudes sai selgeks, et kokku tuleb "kannatada" neil 10 ringi. Esimestel ringidel tõmbas Markus endal "lõõrid natuke kinni" ja lasi mööda uustulnukas Miku, kes paistis veel suuremat kasvu olevat kui Joosep. Selja taha ilmus ka Stefan Lootus, kes korra Keilas isegi võitnud, aga ülejäänud kordadel (kaasaarvatud Tartu Rattamaratoni) turvaliselt selja taha jäänud. Omakorda tema selja taga hakkasid soovi möödumiseks avaldama suurkonkurent Joosep Agu ning Kaireen Käen. Markus hakkas ennast käima saama, tõstis natuke kiirust ning sappa jäi ründama vaid Stefan, kes aga vapralt vastu pidas ja võistluse keskel tõusul isegi mööda üritas minna. Markus sellel väikse surumisega toimuda ei lasknud ja võitlus paarisrakendis jätkus. Viimastel ringidel muutus väikese Pajuri edu üha kindlamaks, sest Stefan pidi kõvasti pingutama, et tal sabas püsida ja möödumiskatseid ta enam teha ei üritanudki. Viimasel ringil pani Markus natuke tempot juurde ja tegi kõik vajaliku, et jälitaja enam ohtlikku lähedusse ei sattunud. Eespool olid väsima hakanud ka Joosep ning Mikk, aga nemad olid juba üsna korraliku edu enne sisse sõitnud.
1. Joosep Käit 16:22
2. Mikk Vilippus 16:25
3. Markus Pajur 17:03
4. Stefan Lootus 17:07
5. Joosep Agu 17:50
6. Kaireen Käen 17:54


Hooaja kokkuvõttes lahutati maha nõrgim tulemus, mis Joosepil oli katkestamise tõttu "teenitud" 0 punkti ja see tegi temast ka 5 mängu kokkuvõttes meistri.
1. Joosep Käit - 750 punkti (5 esikohta)
2. Markus Pajur - 645 punkti (3 hõbedat ja 2 pronksi)
3. Joosep Agu - 640 punkti (1 kuld, 1 hõbe ja 3 pronksi)

Markus oli ainus, kes kõigil kuuel etapil lõpetas poodiumil :-)

Stardiks väikese eduga valmis

Joosep hakkab vaikselt vahet siise tegema

Stefan Lootus sabas ja ei anna alla

Ikka ei anna Stefan järgi

Tallinna MV U10 medalikolmik

Team Rattapood Cup U10 hooaja 3 parimat

Tartu Rattamaraton 2010 - 19.09.10

Pärast aastast vaheaega tuli septembris ette võtta teekond Otepää kanti, et osaleda Eesti ja ka Baltimaade konkurentsitult kõige suurema osalejate arvuga rattaüritusel, mis möödunud aastal oli lausa EM. Sel aasta oli tahtjate nimekirja tekkinud ka pere väikseim liige Markus, seega otsustasin mina leppida "matkasõiduga" ja minna teda 40 km vältaval distantsil moraalselt toetama. Ly'l oli plaan jätkata vana rada ehk minna pikale distantsile, mida mõlemad oleme läbinud 3 korda. Paraku juhtus selline äpardus, et haigus võttis möödunud nädala lõpus oma ning Ly oli kohustatud nädalakese tööst ja muust tsivilisatsioonist eemal viibima. Kuivõrd reedel seis veel 100% korras polnud ja arvestades ka selle perioodi olematut treeningmahtu, otsustas ka tema end ümber registreerida väikesele distantsile, et saaksime kõik koos selle läbi sõita.

Stardipäevaks normaalset ilma ei ennustanud ja kahjuks oli ilmatädidel seekord ka õigus, sest hommik oli üsna sombune ja hoolimata sellest, et meie start algas alles kell 13:00, ei paistnud pilvede tagant mingit lootust päikesele olevat. Auto Elvasse viimisel sain ka näha, mis seisus tõotas olla finiši ümbrus, sest seal sadas korralikult vihma. See aga ei takistanud meid minemast starti, et anda ennast nendes oludes parim. Pärast stardivilet Markus talle tüüpiliselt pikalt ei molutanud ja hakkas koheselt teed leidma ettepoole (stardinumber suurem kui 6000 näitas, et rohkem kui 1000 sõidumeest oli eespool). Mul õnnestus sappa haakida ja temaga koos kulgeda, aga alguse segaduses läks jälle kaotsi Ly. Kuna eesmärk oli ikka pisikesel silma peal hoida, siis jätkasin liikumist koos Markusega, kelle minek oli üsna rõõmustav. Vahetus läheduses kulges ka üsna samas vanuses konkurent CFC klubist, mis andis pisikesele Pajurile lisamotivatsiooni pingutamiseks. Minu selgituses, et maa üsna pikk ja rasked olud veel ees, kahjuks eriti ei mõjunud. Tagasi ei hoidnud teda ka esimesed tõsised mudakatsumused umbes kümnendal kilomeetril, sest poisil õnnestus pehmetes oludes liikumin isegi paremini kui minul ja saavutas lausa umbes sajameetrise edu. Markuse miinuseks olidki just kõvema pinnaga sirged lõigud, sest tüüpiliselt Eestis toimuvatele maastikumaratonidele sõitsid nendel kohadel alati kiiresti need, kes mudastel metsateedel üsna ettevaatlikud olid ja tihtipeale rajaservas ideaaltrajektooril ratas käekõrval jalutada armastasid. Kuna Markusel oli ikka hirmus tahtmine suurest konkurendist parem olla, siis hakkas paraku distantsi teises pooles väsimus tekkima ja eriti mõjus see sirgetel teelõikudel ja tõusudel, mida õnneks oli vähem, sest sõitsime ju Otepää kõrgustikult Elva poole ehk peamiselt allamäge ;-) Tema õnneks oli konkurent veel rohkem väsinud, mistõttu sai Markus edaspidi rahulikumalt võtta. Järgi jõudis ka Ly. Viimased 10 kilomeetrit läksid kohe eriti raskeks, aga viimastel kilomeetritel antud Snickers andis talle natuke moraalset tuge ja veeresime viimastest mülgastest juba natuke positiivsemalt lõpu poole, et viimasel kilomeetril juba algusest tuttavaks saanud tempoga finišisse veereda ;-). Kuigi ametlikult kohti arvestatud, on siiski mingi paremusjärjestus tehtud, mis meie pere ajaga 2:29:32 kohtadele 658-660 asetavad. Kuna osadel pole kiip fikseerinud lõppaega, siis umbes 10 kohta tuleb veel langust, aga sõita umbes 1800 startija hulgas nii heale kohale on Markuse jaoks selge eneseületus ja kui järgmine aasta teeme kindlasti mõned pikemad trennid, siis loomulikult plaan oluliselt aega parandada. Klubikaaslastest oli ametlikult rajal vaid Kristo, kes umbes 10 minutit kaotas.

Nädalavahetusel veel ees selle hooaja viimane Team Rattapood etapp ja siis on selleks hooajaks võistlustega tõenäoliselt ka lõpp.    

SEB Tallinna Sügisjooks - 12.09.10

Toimus siis sel aastal esimene Tallinna Sügismaraton, aga kuna jooksutreeningutele paraku eriti aega pole leidnud, siis otsustasin sel aastal veel siiski vahele jätta ja jätkata vana rada. Terve meie pere võttis osa 10 km distantsist - mina siis joostes ning Ly ja Markus kepikõnnis. Pisemal küll keppe polnud, seega tema lihtsalt jalutas ja natuke ka jooksis.

Eelmine aasta jäi küll vigastuse tõttu vahele, aga sellest hoolimata olid korraldajad leidnud, et olen väärt stardinumbrit 381, kust oli sisuliselt võimalus kohe ka jooksmisega alustada. Markus ja Ly stardinumbrid oli suuremad kui 10000. Nemad alustasid küll samal ajal, aga kuna kepikõndijatega ühes tsoonis, siis hirmpika stardikoridori lõpuosas.

Hommik mulle isiklikult ei alanud väga lootusrikkalt, sest hiljuti ühe nõmeda jalgratta-avarii tõttu tekkinud näpuvigastusele oli põletik sisse läinud, mis tähendas seda, et lisaks sellele katkisele näpule oli valus ka käe parem külg ning valu oli löönud isegi kaenla alla. Tagatipuks avastasin veel endal palavaiku 37,4, mis küll ei pannud üritusest loobuma, aga mõjus alguses psühholoogiliselt. Õnneks algas jooks alles kell 13 ja see andis võimaluse olukorral rahuneda. Enamvähem lõuna paiku läkski paremaks ning starti läksin juba mõttega, et üritan kaasjooksjate tempot hoida ja kui sellega ennast "kinni tõmban", siis loobun ja jalutan finišisse. Esimene kilomeeter oli täitsa ok ja kannatas joosta küll. Kuni Russalkani läks enesetunne vaid paremaks ja kuigi seal hakkas kergelt segama tuul, siis ei takistanud miski hoidmast sama tempot ja taktikalistel kaalutlustel üritasin ikka mõnel kiiremal eesliikujal sabas püsida, et hoida tuulevarjus püsides natuke jõudu kokku. Möödunud oli umbes pool distantsist, aga endale positiivse üllatusena olin täitsa võimeline jätkama samas tempos ja minust möödujaid enam polnud, küll aga neid kellest mööda tuhisesin. Ahtri tänavale jõudes hakkas eest paistma ka tuttav konkurent Arlese näol, kes erinevatel jooksuüritustel üsnagi korralike kohtasid varem näidanud. Oli kaks võimalust - kas tema kehva enesetunne või minu väga hea jooks. Tegelikult mõlemat, sest tundis ta tõesti rajal raskusi, aga poleks mina ka tavapärase jooksuga talle isegi sellises konditsioonis järele jõudnud. Püüdsin ta pärast Vanalinna läbimist kinni, vahetasime Shnelli tiigi ääres mõned sõnad ning tundes, et suudan viimasel kilomeetril veel natuke juurde panna, pressisin ennast eest ära. Minek oli veel ikka väga hea ning veel Toompuiesteel ning Kaarli puiesteel möödusin mitmetest võistlejatest, et jõuda finišisse isikliku rekordaja ning loomulikult ka -kohaga. Koht siis 226 ja ajaks 0:41:49. Järgmise hooaja suhtes tähendab see kaheseid mõtteid. Tahaks ikka maratoni ära proovida, aga samas võiks 10 km distantsil ikka selle unistuste aja, alla 40 minuti, ära teha. Natuke rohkem pühendumist jooksutreeningutele (sel aastal peaaegu 0) ja see ei tohiks ületamatu probleem olla. Eks uus hooaeg näita, kuidas kujuneb.

Kuna ma Ly ja Markusega koos ei kulgenud, siis paraku ei oska suurt rääkida, aga Markus oli väga tubli, et selle 10 kilomeetrit vapralt vastu pidas. Ly jaoks oli see kindlasti kerge jalutuskäik ;-). Finišisse marssisid nad ajaga 1:41:02 Markuse puhul ning 1:1:27 Ly esituses. Markuse lõpuspurt oli teravam :-p   

Ei mingit ootustärevust. Pisike tüüp läheks nagu tavalisse trenni :-p

Kangru neliküritus - Kangru Ratas 11.09.10

Kui samal päeval toimus ka Elioni viimane etapp Jõulumäel otsustasime osa võtta hoopis kohalikus üritusest Kangrus, sest Markusel oli vaja hooaja kokkuvõttes niiöelda "punktid koju tuua". Alavõit suusatamises, 3. koht rullisõidus ning esikoht jooksus andsid sellele hea eelduse. Lisaks sellele olid sel hooajal vist esimest korda samal võistlusel stardis kõik pereliikmed ;-)
Nagu juba võistlustel tavaks saanud, alustati lastesõitudega, mis toimus juba tuttavaks saanud Kangru terviseradadel. Oli tehtud väike lisanõks läbi metsa ja käidi korra ka tiir asfaldil, seega pehmet turbateed väga palju taluma ei pidanud. Ringe oli vaja läbida 2 ja Markus läks starti enda aastakäigu ja aasta vanemate poistega. Algus talle tavapäraselt kiireim polnud, aga õnnestus ennast siiski parimana alustanud võistlejale sappa võtta ja paarisrakendis läbiti esimene ring. Kuna möödumisvõimalusi väga palju polnud, siis kasutas Markus uuele ringile minnes sisuliselt ainsa võimaluse ära ning spurtis liidrist mööda. Järgi ta enam ei andnud, sest teine ring läbiti siis vastupidises järjestuses ning 3 sekundit enne lõppu kihutas Markus võitjana finishisse. Võistluse kolmas jäi maha juba üsna palju.
1. Markus Pajur 4:37:55
2. Deniss Plotitšõn 4:40:54
3. Deniss Sergejev 5:32:25

Neliküritus hooaja kokkuvõttes vanuseklassis U12:
1. Markus Pajur - 96 punkti (25+21+25+25 punkti)
2. Johann Koobas - 80 punkti (21+17+23+19 punkti)
3. Karl Kuhlberg - 58 punkti (19+18+21 punkti)

Täiskavanute start asus Uuesalu teeristis ning läbida tuli kohati üsna tehniline ring pikkusega 3 kilomeetrit. Naistel oli vaja seda teha 2 korda ning mehed pidid kannatama 5 ringi.
Alustasid naised, keda läks N18+ vanuseklassis starti 6, ning Ly eesmärk oli asi rahulikult läbi teha ning mitte üritada end peafavoriit Signe Parmu kannul püsida. Signe esimeselt ringilt liidrina tuligi ning umbes poole minuti möödudes kahekesi koos Ly ja konkurent Eva. Teisel ringil sisulisi muutusi ei toimunud ja umbes poolteise minutise paremusega tuli võitjana Signe, teisena Ly ja kolmandana samuti peaaegu minuti kaugusele jäänud Eva.
1. Signe Parm 16:51:40
2. Ly Pajur  18:09:02
3. Eva 18:54:47

Meestest läks M18+ vanuseklassis starti 10 võistlejat ning samal ajal proovisid võidu sõita ka M40+ sõidumehed, keda 5 oli. Peafavoriidina nii konkreetsel võistlusel kui hooaja üldkokkuvõttes tuiskas rajale Olavi Israel. Pärast starti asjaolud nii välja kujunesidki, et Olavi esimesena kiirelt minema ja kõik ülejäänud sabas järgi. Mina pärast kiiret algust otsustasin rajalt ikka elusalt tagasi tulla ja võtsin rahulikult Erki Arumeel sabas koha sisse ja üritasin kohati üsna tehnilisel rajal ikka püsti jääda. Seega õnnestus, aga vaikselt libises Erki mul eest ära ja sabas kulgev Margus Parts mitte sentimeetritki maha ei kavatsenud jääda ja nii me koos rahulikult kulgesime. Alates kolmandast ringist oli tema olemasolu selja taga üsna selgel tunda, sest telefon üsna katkematult helises :-p. Mina juurde panna ei üritanud ja otsustasin omavahelise paremusjärjestuse viimasel ringil selgeks teha. Viienda ringi tehnilisel osal tema kerge ebaõnne tõttu ka väike vahe sisse õnnestus sõita ja et vältida tema uuesti järgijõudmist panin sisse viimase käigu ning andsin viimast. Lõputul pikal lõpusirgel hakkas minu eest paistma ka Erki, aga kuna kiiruste vahe polnud minu kasuks piisav, siis järgi ei jõudnud ja finiseerisin oma vanuseklassi kuuendana. Erki püüdmine poleks mulle ka midagi andnud, sest tema M40+ klassi osaleja. Viimasel ringil väsinud Margus kaotas mulle lõpuks umbes 45 sekundit.
1. Olavi Israel 36:23:48
2. Toomas Loho 36:26:57
3. Raul Villo 36:29:40
4. Arno Aamisepp 36:42:59
5. Andres Aamisepp 38:43:40
6. Maarek Pajur 41:12.37

Kuigi osalesin vaid jooksu- ja rattavõistlusel, sain hooaja kokkuvõttes tubli 7. koha, mis tekitas tunde, et järgmine aasta võiks kaasa teha juba kõikidel etappidel ;-)    

Xdream IV etapp – Roosta 04.09.10

Samal ajal kui Markus ja Ly Raplas viimast KoMo sõitu tegid ja karikaid vastu võtsid, tegin mina koos Margo ja vahetusmees Sandriga viimast Xdream etappi Roostas. Kuna Valdo on põlveprobleemi tõttu seekord osaleda ei saanud, siis õnnestus tutvuste kaudu sebida meeskonda konkreerivas ekspedeerimisettevõttes töötav merespets Sander, kes eelinfo järgi küll orienteerumisel abiks ei saanud olla, aga oli valmis vabalt meie tempos liikuma. Rada asus siis seekord Noarootsi metsades ning kuna tegemist niiöelda sprindietapiga, siis lootsime umbes 3 tunniga „õhtule“ saada.

Start algas seekord jooksuetapiga, kuigi natuke naljakas see oli, sest võtta vaid üks punkt, et siis kiirelt jalgratta-alasse jõuda. Erilist rõhku tempole ei pannud ja olime umbes ja 6,5 minutiga jalgrataste vahetusalas (kohal 60), et kaherattaliste ratsudega uue eemärgi (loe: punkti) poole püüelda. Sedakorda sai asi taktikaliselt juba päris hästi välja arvestatud ja umbes 11 minutit hiljem (kümnes aeg sellel etapil) olime juba järjekordses vahetusalas ja alustasime positsioonil 21 valikorienteerumist, kus tuli joostes võtta 10st punktist 6. Kuna mõnede punktide leidmisel jooksime natuke mööda ja tegime jooksvalt ka mõned muudatused, siis jõudsime tagasi vahetusalla umbes 40 minuti möödudes (kokku oli siis kulunud ca 1:15) ja olime sellel hetkel kohal 50, et alustada järjekordset rattaetappi. See õnnestus meil üsna hästi kuni momendini, et avastasime, et olime endale traditsiooniliselt suutnud jälle kaardilt välja sõita. Asukoha selgeks tegemine ja aru saamine, kuhu vaja liikuda, võttis meil paraku omajagu aega, mistõttu kaotasime selle segadusega vähemalt 15 minutit, kui mitte rohkemgi (kohad 30-50 tegid seda punkti 15-20 minutit meie 37 vastu). Tekkis ka järgmise punkti leidmisel kerge segadus, aga sellest hoolimata olime rattaetapil kulutatud 67 minuti möödudes (selle distantsi 111 aeg langetas meid kohale 89)  uues vahetusalas, kus järjekordsele jalgsietapile tuli minna ning kus olude sunnil tuli ära teha ka esimesed veeskäigud, sest kaks punkti asusid meres kivide küljes. Külm vesi seal läheduses varsti algava kanuutamise suhtes meeleolu ei parandanud. Jooks meil õnnestus üsna hästi ja välja joostud 22 etapiajaga olime tõusnud mõned kohad.
Kanuuetapp oli seekord mitte tavapärasel kombel hoopis meres ja kuna laine kippus kohati üsna hästi tõusma, siis pidi olema ekstra hoolikas, et vältimaks ümberminekut ja suplust küll madalas, aga väga külmas vees. Punktide võtmine rannalähedasel alal paiknevatel kividel asetsevatest SI-jaamadest osutus üsna tülikaks, sest kas peksis laine kanuud vastu kivi või lükkas sellest eemale ja oli tükk tegemist, et mul õnnestuks piiks ära vormistada. Hakkama selle ülesandega 35 minutiga saime ja parandasime isegi 2 koha võrra oma positsiooni ning läksime uuele väljakutsele vastu kohal 81. Selleks niinimetatud väljakutseks oli jooks, mis kestis umbes 3 minutit tagasi rataste vahetusalla :-D. Ühest tiimist jooksime ka mööda ;-)
Järjekordne rattaetapp oli selle võistluse lihtsaim, sest suund võistluskeskusse oli teada ja varem seda teed sõitnud rattajälgede tõttu polnud erilist vajadust isegi kaarti jälgida. Panime gaasi põhja, sõitsime välja 25. koha etapil ning jõudsime võistluse ainsa sisulise lisaülesande juurde, kus mingolfi väljakul rada tuli valida ning pall auku toimetada. Pandi seda tegema mind ning pikemalt mõtlemata võtsime esimese ettejuthuva raja, tegin kolm kiiret lööki ning väljusime alast aja 1:27 möödumisel, mis tõi meile lausa 6. aja sellel niiöelda etapil :). Sealt edasi vaid väike sörk finišisse ja selle hooaja halvima kohaga (72. positsioon ajaga 3:16.02 ) me kohale jõudnud olime. Hooaja kokkuvõttes aga kohaks 54, mis võrreldes möödunud hooajaga on ilmne edasiminek :-)
Kui suudaks sarnast arengut ka uuel hooajal näidata, siis ei ole vist B-rajal varsti enam midagi teha :-P    

Tallinna Rattaralli – 05.09.10

Meie perele on juba traditsiooniks saanud iga-astane Tallinna Rattaralli, mille umbes 21 km pikkus Kodutohtri sõitu kõik koos juba kolmandat aastat sõidame. Markus igal aastal nõksa vanemaks saanud ja ka jalgratas suurema vastu vahetatud, mistõttu ootasime ka sel aastal üsna arvestatavat ajavõitu raja läbimiseks. Kuna maanteeratast veel pole, siis ka seekord kasutasime selle sõidu läbimiseks MTB’d. Erinevalt varasematest üritustest oli sel korral start hoopis Tabasalu poole ja sõideti täpselt sama ring läbi vastupidi, mis tähendas seda, et Harku tõusu asemel oli seekord hoopis Tabasalu mäkketõus, mis oma olemuselt natuke karmim.

Stardis pani Markus kohe muidugi tempo üles ja mul võttis umbes pool kilomeetrit, et talle sappa jõuda ja ta minu kaasabil edasi kulgeda saaks. Ly kõrge algusetempo tõttu meile järgi veel ei jõudnud. Liikusime rahulikult grupis, kus valdavalt noored sõidmehed maanteeratastega ja mõned vanemad tegelased maastikuratastega. Tempo oli sobiv ja keskmise kiirusega umbes 30 km/h kulgesime selle kurikuulsa Tabasalu tõusuni. Markusel oli jalgades hea tunne ning kuna tõusul grupp lagunes, siis võtsime sellel „ronimisel“ paarile kiiremale sõidumehel sappa ja hakkasime koos mõnede teiste kiirematega püüdma umbes 100 meetrit eespool liikuvaid kahte noort maanteeratturit. See ka õnnestus ning pöördel Tabasalust Laabi poole liikus juba umbes 10 liikmega grupp edasi hea tempoga, mis kohati küündis kiiruseni 40 km/h. Kuna tempo oli kõrge, siis hakkas lisaks ühele tüdrukule pärast Laabi küla väsimus kergeid probleeme tekitama ka Markusele ning loobusime sellest grupist ja lasime tempo mõnevõrra alla, sest ei olnud ju eesmärk üle pingutada. Markus püsis tublisti sabas ning liikusime küll natuke aeglasemalt, kui tagant lähenev grupp, aga siiski hea tempoga. Nemad möödusid ning hakkasid meile lähenema 2 järgmist sõitjat, kellest üks oli Ly, kes oli jälitatavas grupis üsna tugevalt ponnistanud, et meile järgi jõuda. Kohtusime vahetult enne Harku mäge, et siis vapralt juba koos finiši poole liikuda. Oli sinna maad veel vaid paar kilomeetrit. Tempol langeda ei lasknud ja lõpukoridori jõudiski meie võidukas pere hetkel, kui stardist oli möödunud umbes 40 minutit ja minu spidomeeter näitas keskmiseks sõidkiiruseks 30,1 km/h. Kui Markus järgmisel aastal osaleb maanteerattaga, siis läheb vist ka minul raskeks tema tempos sõita :-P.

Komo viimane etapp – Rapla, 04.09.2010

Laupäeval toimus KoMo karikasarja viimane etapp, mis ühtlasi olid Rapla MK meistrivõistlused sprindis. Maarek läks Xdreamile ja meie Markusega hakkasime umbes kella 10 paiku vaikselt Rapla poole purjetama. Kuna vähemalt M10 ja N klassis oli lõpptulemus tegelikult ette teada (st viimane etapp ei oleks midagi enam muutnud), siis oli meil mõlemal mandross 0. Tegelikult ei ole sprint meie kummagi ala, sest seal on vaja lühikese aja jooksul suurt jõudu rakendada.

Kohale jõudes sõitsime raja ka 2 korda läbi. Kuna pisikesi poisse ja tüdrukuid oli palju, siis tehti nendele n-ö eraldistardist ajasõit, mille tulemusena 4 kiiremat läksid otse A-finaali ja natuke aeglasemad tegid B-finaali, mille võitja pääses omakorda A-finaali. Kõigepealt sõitsid siis aja peale tüdrukud ja siis oli poiste kord. Markus sai oma ajaga kenasti otse A-finaali.

Vahepeal toimus siis naiste finaal, kus olid N12, N16 ja N sõitjad. Võtsin kohe ohjad enda kätte ja üritasin lõpetada esimesena. See ka õnnestus, kuigi Epu olemasolu oli selja taga kogu aeg tuntav J.

M10 klassi poiste stardis võttis ka Markus ohjad enda kätte ja seda kuni lõpuni. Tasuks esikoht ka sprindis ja seega olid meil mõlemal hooaja kokkuvõttes maksimumpunktid teenitud J.

Saime mõlemad ilusad karikad ja Markus veel lisaks noore sportlase toetuse, mis anti N10 ja M10 vanuseklasside võitjatele.

M10 stardikoridoris

Naised stardikoridoris

Markus teel võidule

Minek täitsa hea ;-)

Sprint lõppenud ja noormehed pjedestaalil

Ka naiste sprint on lõppenud võidukalt

Hooaja kokkuvõte

Naised hooaja kokkuvõttes

Kangru Jooks - 24.08.10

Ühel viimasel ajal kahjuks üsna tavaks saanud vihmasel teisipäeval võttis 2/3 meie perest osa Kangru Nelikürituse kolmandast osavõistlusest - Kangru Jooks.
Markus oli osalenud ka kahel varasemal etapild ja võitnud suusasõidu ning pronksi teeninud rulluisutamises, mis tähendas seda, et oma vanuseklassis (U12) läks tema rajale üldliidrina. Distantsiks oli 2 km vihmamärjal ja seetõttu pehmel Kangru terviserajal pikkusega 1 kilomeeter. Markusega koos läksid starti ka U14 poisid/tüdrukud ja see tegi asja natuke riskantseks, sest tekkis kartus, et äkki valdab teda esimesel ringil hirmus soov vanemate võistlejate tempot hoida, mistõttu oli oht, et teiseks ringiks enam jõudu ei jätku. Nagu arvata oli, siis pärast starti võtsidki tempo üles 2 vanemat poissi ja 1 tüdruk, ning Markus enamvähem nende sabas. Esimese ringi lõpus tulid paremad kolmekesi ees ja Markus neist mõnikümmend meetrit tagapool ning siis juba natuke pikema vahega ülejäänud. Teisel ringil läks liidriks tüdruk ja teda jälitatavate poistega hakati vaikselt vahet suurendama Markusega ja veel rohkem ülejäänutega. Finišisse jõudis siiski esimesena tüdruk, talle järgnesid juba mainitud 2 poissi ning neljandana oma vanusklassi kindla võitjana Markus, kes kaotas endast vanematele umbes 35 sekundit ja edastas oma vanuseklassi järgmist ligi minutiga.
U12 tulemus:
1. Markus Pajur 08:34:30
2. Joahnn Koobas 09:27:12
3. Karl Kuhlberg 10:57:10
Vahepeal väsitasid end rajal U16 ning naisteklassi võistlejad ning tuligi end valmis sättida M18 ja MV vanuseklassidel. Veteranid pääsesid õhtusse 3 ringi läbimisega, aga 18-39 aastastel meestel tuli vastu pidada 5 ringi ja mina oma üsna olematu jooksutrennide hulga ja 3 läbitud XDream etapi vormiga kartsin tõsist kustumist raja lõpuosas. Stardipaugu järgselt hoidsin end targu tagasi ja üritasin tempot seada lähtuvalt eespool kulgejatest ja üritada kasvõi hambad ristis sabas püsida. Kolmandal ringil oli veel isegi niipalju võhma, et vaikselt sabas kulgedes õnnestus järgi jõuda liidritele eesotsas Meelis Atoneniga, kes küll oma jooksu ka kolmanda ringiga lõpetas. Samal ringil tuiskas ees minema aga noor Arno Aamissepp (Nõmme Suusakool), kellele keegi järgi minna ei üritanud. Mina võtsin end vapralt teisel kohal kulgenud Raul Villo sappa ja lootsin, et tema tempo liiga kurnavaks ei osutuks ja ma end õnnelikult lõpuni suudaks vedada. See ka õnnestus ja viimasel ringil hakkas peale isegi kerge passimismäng, kuna finiši eel on tagantulijal alati kerge eelis. Mina korra ka üritasin tempot tõsta ja eest ära kiirendada, aga temal probleemi kannul püsida polnud, mistõttu tuli pjedestaali madalamad kohad otsustada lõpusirgel. Temal õnnestus see paremini ja pani meievahelise paremuse maksma juba paarkümmend meetrit enne lõpujoont, sest jooks oli minu jaoks piisavalt raske ja lihtsalt polnud seda lisakäiku enam kuskilt võtta. Peab tunnistama, et umbes 4 minutit kilomeeter oli minu jaoks positiivses mõttes vägagi üllatav ja lähen SEB Sügisjooksule vastu suurte ootustega.
1. Arno Aamisepp 19:46:29
2. Raul Villo 20:09:24
3. Maarek Pajur 20:12:00
4. Mikk Rannik 20:41:22
5. Ivo Tatrik 20:45:18
6. Martti Kuldma 21:00:34

Stardis suurte poiste taga valmistumas

      

KoMo VII etapp - Keava 22.08.10

Kohe järgmisel päeval läksime Keava mägedesse võistlema. Meile kõigile oli see tegelikult tuttav koht, sest eelmisel aastal käisime sealseid supermõnusaid radasid mekkimas kogu perega. Sellel aastal oli nii, et Ly otsustas juba paar nädalat tagasi, et sellel etapil ei osale, seega läksid võistlustulle pere meeskodanikud -Markus ja Maarek. Ly oli seekord siis toetusklubis J. Rajad olid sellised, et lastele oli 600 m rada ühe juurikasingliga ja kolme arvestatava tõusuga, naistele 1,6 km rada (tõusude arvu enam ei mäleta J) ja meeste rada oli venitatud 3,4 km pikkuseks, st võrreldes eelmise aastaga oli ca 600m väga korralikke singleid ja paar poolkohustuslikku "jooksukat" juurde tehtud. 

Esimene start antigi kõige pisematele poistele ja tüdrukutele (M10, N10). Start Markusel just suurepäraselt ei läinud ja pärast juurikasinglit saabus ta esimesele korralikule tõusule kolmandana, aga raja lõpuosa ronimistel  pani ta oma paremuse maksma ja lõpetas kindlalt esimesena. Teine oli Karmo Kutser Hiiumaalt ja kolmas Hans-Arved Tilk Märjamaalt. Selle sõiduga kindlustas ta ka lõplikult oma esikoha KoMo karikasarjas ja viimast Rapla etappi võib juba võtta pingevabalt.

Hoolimata laupäevasest tõsisest katsumusest Narva linnuse ümbrusel esitas seekord Markus tungivalt soovi osaleda ja M12 võidusõidul ning noorematest poistest plaanisid seda ka Karmo (talle juba tavaks saanud) ja Hand Arved. Kuna teadsime, et suur rada (3,4 km) on tehniline ja raske, siis üritasime seda talle ka selgitada, aga tulemuseta. Mina sõitsin seda ringi nooremate sabas, et vajadusel kaasa aidata. Tuligi välja, et vajadus selleks tekkis, sest Markusel hakkas mingil põhjusel kõige kergemale käigule vahetamisel viskama ketti kassetti ja kodarate vahele. Esimesel korral aitas ta hädast välja Karmo ning järgneval kahel korral juba mina ja Tauri, kes samuti sabas kulges. Nende jamade tõttu kadusid ka konkurendid silmapiirilt, aga Markus ei jätnud jonni ja asus hea tempoga jälitama. Kuna raja raskusaste oli kõrge, siis hakkasid Karmo ja ja Jarko Joel väsima ja lõpusosas tõusudel näitas Markus jälle rattatrennidest külge jäänud tõusudel ronimise oskust ja head vastupidavust ning suutis mõlemast mööduda, et teenida üllatuslik pronks. Rada meeldis talle nii väga, et ta sõitis veel ühe ringi seda peale J

Kuna küla poistega korraldatakse õues olles ka igasuguseid omavahelisi jõukatsumusi (küll tõukerattaga, rulluiskudel ja ka pallimängudes), siis tundub, et Markus võtab võistlusi üsna mänguliselt. Ongi hea. Ly luges  kuskilt targast raamatust, et lapsed hakkavad aru saama, palju võitmiseks on vaja tööd teha umbes 13-aastaselt. Sinnani on veel kõva 3 aastat aega. Elame-näeme.J 

Meesterajale läks seekord igat masti sõidumehi ja tõotas tulla kõva andmine. Läbida oli vaja 5 ringi ja kuna Markuse sabas sõites sai proov ära tehtud, siis otsustasin võtta rahulikult eesmärgiga kindlasti lõpuni jõuda. Esimene mure tekkis siis kui avastasin joogipudeli kadumise ja kuigi ilm kuum polnud. Lootsin trehvata rajal Ly'ga ja temalt abi saada. See õnnestus väga hästi, sest tubli kaaslane varustas veega mind igal ringil. Järgmine probleem hakkas minu närve sööma teisel ringi, sest avastasin, et jalgrattakinga tald oli pooleks murdunud, mistõttu kinnitus parema jala pedaalil enam ei toiminud, sest iga raputamine lõi klipi ja sellega koos ka jala koos lagunenud kingaga pedaali küljest lahti. Ka see probleem mind ei murdnud, sest harjusin raputavatel laskumistel ketsidega tšainiku kombel tugevalt jalgu vastu pedaale suruma, et vältida pedaalilt maharappumist. Kolmas ring oli füüsiliselt ja moraalselt kõige raskem ja lasin siis mööda ka ühe konkurendi. Neljandal hakkas hea tunne jälle sisse tulema ja püüdsin Argo Nipernado uuesti kinni ja möödusin ja viienda ringi lõpuosas suutsin ringi sisse teha Margo Lillele, kes oli vaevelnud erinevate probleemide käes (sadulatoru murdumine ja probleemid ketiga).


                       Pildigalerii (täisvaates vaatamiseks klikka pildil)

M10 start ja näod naerul

M12 start ja nüüd juba pilk tõsisem, sest raske rada ees

   

Siin vist juhtus, sest muidu mulle ratta kõrval jalutada ei meeldi :-p

Tema võidu ei sõitnud, vaid sõitles niisama ringi 

M10 poodium

M12 medalimehed

Team Rattapood Cup V etapp - Narva 21.08.10

21.08.2010 toimus piirilinnas Narvas järjekordne etapp. Kogu päev algas juba parajate sekeldustega, sest esiteks tahtsime varem kohal olla, et rada läbi sõita, aga ümbersõitude tõttu see ei õnnestunud ja nagu kirss tordile õnnestus veel Jõhvis ka korraks ära eksida. Kui kohale jõudsime, siis raja kohta infot välja pandud polnud. Ainuke asi, mida kõik täiesti kindlalt arvasid teadvat oli see, et M10/N12 klass (kus Markus sõidab) kahte suurt tõusu läbima ei pea. Muus osas ei teadnud me trassist midagi ja kuni sõidu alguseni vaid oletasime. 
Kui sõit lahti läks, siis tundus, et ka lapsed polnud stardis rajakirjelduse kuulamisel piisavalt tähelepanelikud, sest esimese ringi alguses ja lõpus suudeti ebapiisava märgistuse tõttu kaks korda Joosepi juhtimisel valesti sõita. Rajal oli laste jaoks paar üsna tehnilist kohta ning Markusel õnnestus teisel ringil ühel raskel laskumisel ka üsna korralikult kukkuda. Ise väga haiget ei saanud, aga lenks oli ristis ja kett tuli maha. Samuti lõi kukkumine lahti tagumise piduri trossikõri, mille tõttu kadus pärast seda olukorda võimalus tagapidurit kasutada. Igatahes ajas väike spordipoiss ennast kiirelt püsti, pani keti peale ja jätkas sõitu finiši suunas. Selleks momendiks olid lisaks klubikaaslasele Joosepile temast mööda saanud ka Joosep Agu CFC-st kui ka Kaireen Käen Jõhvi klubist. Kahte esimest enam püüda ei õnnestunudki, aga Kaireenist sai Markus ikkagi lõpuga jagu. Kogu selle krempli peale tuli III koht ja pisike Pajur jätkas selle hooaja stiilis "kõik võistlused poodiumil" ;-) Markuse enda võistlusjärgne kommentaar oli „Probleeme oli palju, aga tasus ära“.
1. Joosep Käit - 13.15
2. Joosep Agu - 13.42
3. Markus Pajur - 13.56
4. Kaireen Käen - 14.01
5. Mait Makejev - 14.23
6. Reelika Varblane - 14.31


Hooaja kokkuvõttes paremusjärjestus ei muutunud:
1. Markus Pajur (135+120+135+135+120) - 645 punkti
2. Joosep Agu (120+150+115+120+135) - 640 punkti
3. Joosep Käit (150+0+150+150+150) - 600 punkti

Narvast tagasi tulles tegime veel pikema jalutuskäigu Viru rabas ja oligi päev õhtusse jõudnud.

                  Pildigalerii (täisvaates vaatamiseks klikka pildil)

Stardiks valmis

Teisele ringile minek

M10/N12 pjedestaal

Nõmme RK medalimehed Markus ja Karel näod naerul

Uut colat küll ei pakutud, aga pilti selle ees sai teha küll :D

Elion 2010 - Rakke 15.08.10

Sarnaselt maratonile toimuvad ka vingeimad lastesõidud Rakkes. Sel aastal oli Rakke etapp ka Eesti Meistrivõistlused maratonis. Ilmataat küll üritas nädalataguse tormiga ürituse rikkuda, aga vastupidavad Virumaa mehed sõna otseses mõttes raiusid raja vabaks. Mees pilve peal ei jätnud jonni ja puhus tugevat tuult ja saatis alla välgunooli ka üsna vahetult enne ürituse algust, aga ka see ei murdnud korraldajaid ning 1,5 tundi hiljem lasti meistritiitlile heitlejad rajale.

Ka lastesõidutel on eriline maik küljes, sest võitjatele antakse välja karikad ning selle aasta boonuseks oli nende üleandmine Eesti selle aasta meistri poolt. See tähendas ka seda, et M10 vanuseklass oli väga popp ja kuna rada üsna tehniline ja väheste möödumisvõimalustega, siis paigutati erandkorras 26 osalejat kahte eraldi sõitu ning medalikohad jagati välja juba vastavalt sõiduaegadele.

Läbida tuli 2 ringi rajal, kus natuke raputav laskumine, künklik singel heinamaal, lühike lõik asfaldil, jälle rohkelt raputav singel, terav pööre asfaldile, seal ca 40 meetrit kihutamist ja seejärel tõusupõks treppide kõrval juba vahetult enne finišikoridori. Sõitudesse jagamise põhimõttest aru ei õnnestunud saada, aga igatahes paigutati Markus teise starti. Kuna põhikonkurent Joosep pandi stardijoonele esimeses sõidus, siis omavahelist paremust külg külje kõrval näidata ei saanud ja pidid mõlemad lihtsalt parima võimaliku aja välja sõitma.

Joosepil küll start väga hästi ei õnnestunud, aga sellest hoolimata oli kiire alustaja koheselt pärast esimest laskumist liider ja tuhises kiirelt võidu poole. Tema sõidus olid tugevamateks konkurentideks Kuusalu poiss Joosep Agu ning klubikaaslane Egert, kes senimaani pidanud leppima neljandate kohtadega. Egertil läks Rakke sõit hästi ja suutiski pärast aeglasemat algust Joosepi järel teisena lõpetada, et edestada 6 sekundiga Kuusalu Joosepit.

Markuse sõidus olid põhikonkurentideks vana tuttav Karmo Kutser ning Viljandi poiss Martin Holtsmann, kes erinevalt Karmost pole Markusest küll veel jagu saanud, aga ohtlik vastane sellegipoolest. Väikese Pajuri start 100% ei õnnestunud, sest natuke paremal pinnasel sai esimesena minema Karmo, aga pärast laskumist ja esimest raputavat singlit oleval asfaldijupil tegi Markus kiirenduse ja võttis liidriohjad enda kätte. Hiiumaa poiss üritas pärast järgmist pikemat nikerdamist oleval asfaldilõigul küll oma liidripositsiooni küll taastada, aga meilt varem saadud taktikaliste vihjete abil õnnestus meie pojal parema kiirendusega oma koht säilitada. Paarisrakendis jätkati ka teine ring ja kuigi Karmo veel üritas, siis Markusel õnnestus kõik rünnakud tõrjuda ja sõiduvõitjana finisheerida.
Kuna sõiduaegasid ei avalikustatud, siis hakkasime kannatamatult ootama maratonisõitjate lõpetamist, et alustataks võimalikult kiirelt autasustamisega ning saaks teada, kas Markusel üldse oli kohta poodiumile. Võttis aega, mis ta võttis, aga umbes kell 18 suudeti kõik medalitega seonduvad inimesed kohale saada ning hakkas õhtu peaosa peale ning pärast Eesti meistrite autasustamist astus meie väga positiivseks üllatuseks M10 vanuseklassis poodiumi kõrgeimale astmele Markus :-). Järgnesid siis vahetu konkurent sõidus, Karmo, ning klubikaaslane Joosep. 

1. Markus Pajur 3:40

2. Karmo Kutser 3:44

3. Joosep Käit 3:51

4. Egert Enok 04:00

5. Joosep Agu 04:06

6. Martin Holtsmann 04:10

II Jõustruktuuride Spordimängud - Rakvere 13.08.10

13.08.2010 toimusid Rakveres juba teised jõustruktuuride spordimängud (esimesed olid siis kaks aastat tagasi). Mängudel osalevad sellised asutused, nagu politsei, vanglad, kaitseliit jne.

Sõitsin jalgrattakrosse, mis toimus Mõedakul. Rada oli raskuastmelt võrreldav Paluküla 2010 aasta rajaga, ainult et seal sõitsin kaks ringi, nüüd tuli ringe sõita neli. Enda sõiduga ma väga rahule ei jäänud, seega ei hakkagi midagi pikemalt kirjutama. Kolmanda ringi alguses hakkasid säärelihased krampi kiskuma, aga õnneks natuke raputamist ja venitamist aitasid ja sain ikka edasi sõita (kuna eesmärk oli ju igal juhul punktid tuua). Koht siis 8-s ja niipalju veel võistluste tasemest,

et seal võistlesid sellised sõitjad nagu Helen Smidt, Jeleva Vsivtseva, Taavi Selde, Oliver Öpik jne.

Postitatud Ly poolt.

KoMo VI etapp - Teenuse tempo 08.08.10

Selle aasta KOMO eraldistart oli möödunud aastast (ja ka enne seda) tuttavas kohas, Teenusel. Sarnaselt möödunud aastale läksid starti Ly ja Markus. Mõlemad eesmärgiga eelmise aasta hõbedased kohad kuldseks vormida ;)

Nagu tavaks saanud, siis esimestena alustasid noored tulevikulootused ja M10 vanuseklassis sel aastal samuti sõita umbes 1 km. Markusele sättisime alla kodus leiduvad 1,35 mõõdus siledad kummid, mis aitas tal distantsi läbida 2 minuti ja 31 sekundiga. Möödunud aastaga seda tulemust võrrelda ei saa, sest siis starditi pukilt. Põhikonkurent Karmo lendast stardist vahetult pärast Markust ja näitas, et tema kasvuga poisile sel võistlusel kergekaallasest pisikesel Pajuril vastast polnud. Esikoht tuli 7 sekundit parema tulemusega.

1. Karmo Kutser - 2:24

2. Markus Pajur - 2:31

3. Hans Arved Tilk - 2:50

4. Kermo Henry Tõnov - 3:17

5. Sander Illipe - 3:26

6. Riko Nipernado - 3:59

Hooaja kokkuvõttes on kõikidel etappidel osalenud Hans Arved küll veel liider, aga kui arvestada maha halvimad tulemused, siis liidriks Markus ja teisel kohal Karmo.

Naistest oli seekord osalejaid isegi rohkem, kui tavapäraselt ja N klassis läks starti 4 naist. Distantsiks oli kõigile täiskasvanutele ühine 16 km. Kuna sel aastal maanteeratastega osaleda ei saanud, siis piisas võiduks Markuse poolt ennist k

asutatud jooksudest. Nende abiga õnnestus tal vändata finishisse turvalise vahega ja võtta sel aastal esikoht.

1. Ly Pajur 36:23

2. Helya Hanikat 42:41

3. Eneli Niinemäe 43:48

4. Janne Jõgi 45:26

Kokkuvõttes on esikoha kindlustanud juba Ly, sest 5 võitu ehk maksimaalne vajalik juba käes :-)

Team Rattapood IV etapp - Rakvere 07.08.10

Järgmiseks Team Rattapood karikasarja etapi toimumiskohaks oli Rakvere, täpsemalt

linnusemägi, kus alati üsna rasked rajaolud ning asjale pani veel oma tugeva pitseri ilmataat, kes otsustas rohkem kui 30 kraadi kuumust lajatada.

Nagu juba mainitud, siis Markuse tubli esitus Põltsamaal viis ta üldkokkuvõttes liidriks ja see andis Rakveres aluse startida stardireas teistest paar meetrit eespool. Arvestades sealseid üsna kitsaid olusid stardikoridoris oli see üsna hea boonus. Raja pikkuseks oli umbes 800 meetrit ning selle jooksul tuli võtta vanuseklassi kohta üsna korralik tõus,

kerge nikerdamine võsa vahel, sellele järgnev terav laskumine, millel umbes 90-kraadine pööre ning raja lõpuosas teine korralik tõus, mis oli natuke laugem kui esimene, aga pikem.

Starti läks seekord 27 noort sportlast ja Markus

tänu oma kergele stardieelisele sai koos klubikaaslase Joosepiga kohe neile tavaks saanud positsioonid sisse võtta ja kahekesi vahet kaasvõistlejate ees suurendama hakata.

Joosepil oli hea päev ja alates kolmandast ringist hakkas vahe Markusega kasvama.

Asja tegid halvemaks ka esimesed mahajääjad, sest seda esimest tõusu võtsid nemad juba ratas käekõrval, mistõttu oli neist liidritel kohati keeruline mööduda. Sama probleem laskumisel, sest karm pöörak tekitas vähemkogenud sportlastel hirmu ja tuldi seal alla väga rahulikult.

Kuna Markus hakkas ka väsima, siis muutus ta seetõttu natuke närviliseks ja andis alla ka tempos, mistõttu arvestatav konkurent Joosep Agu

eelviimasel ringil ka kannule jõudis.

Viimase ringi olulisemad kohad õnnestus Markusel aga läbida puhtalt ja sellega pani ta

ka oma paremuse maksma ning edestas Kuusalu poissi lõpuks 10 sekundiga.

Klubikaaslasest Joosepil oli aga hea päev ja tema võit üsna ülekaalukas.

1. Joosep Käit - 17.42

2. Markus Pajur - 18.40

3. Joosep Agu - 18.50

4. Reelika Varblane - 19.35

5. Kaireen Käen 19.42

6. Martin Holtsmann 17.47 -1 ring

Hooaja kokkuvõttes jätkab liidrina endiselt väike Pajur ning kui järgmisel etapil ei arvestata stardikoridoris maha hooaja halvim tulemus, siis temal jälle õigus startida teistest paar meetrit eespool :-)

XDream III etapp - 31.07-01.08 Karula

Selle aasta öine ehk kõige vaevarikkam XDream etapp toimus siis üsna kaugel Lõuna-Eestis, Karula Rahvuspargi läheduses. Margo hiljuti tekkinud õlaliigese vigastuse tõttu etapil osaleda ei riskinud, mistõttu leiti asenduseks Haanjast kandist pärit Tõnu Hendrikson, kel vägagi arvestatav orienteerimiskogemus oli olemas. Margo otsustas kaasa lüüa avatud rajal ning ergutas meid rajal päris mitu korda.

Seekordne etapp algas siis rattaetapiga ja peab tunnistama, et sellise mõnusa sõiduga Kaika kuplite vahel oli lausa lust alustada. 50 minuti ja 1 sekundiga võtsime ära vajalikud 3 rattapunkti ning saabusime Aheru järve äärde asuvasse kanuualasse 59. kohal.

Panime pärast kerget joogipausi vestid selga, haarasime mõlad ja hakkasime teed otsima järve teises küljes asuva teise pisikese järvega ühendava jõekese poole, kus asus esimene punkt. Kuna meist ees asus siiski umbes 50 kanuud, siis jõudsime sinna punkti hetkel, kui oli tekkinud tõsine ummik, sest sellel väiksel jõekesel oli laiust vaid mõned meetrid ja kui seal üritavad punkti leida lisaks meist eespool asetsevatele kanuudele ka meile järgnevad, siis polnud eriti palju lootust eesmärgini mõistliku aja jooksul jõuda. Pärast üritamist umbes 10 minutit otsustasin punktivõtjana kanuust lahkuda ning teed sinna seda niiöelda kallast pidi leida. See soine kallas oli tekkinud seal kasvavast kokkupressitud pilliroost, aga väga kvaliteetne see liikumistee polnud, sest sain üsna kiirelt kaelani vees ära käidud. See muidugi ei takistanud kiirelt punktini jõuda, et tagasi kanuusse tõtata, et kanuude vahel teed tagasi hakata otsima. Mõned kohad küll selle ummiku tõttu kaotasime, aga võistlus ju alles algas ja mõlasime jälle järve vastaskaldale, et ära hõivata järgmine punkt, mis probleemideta õnnestus nagu ka sellele järgnev, kus väga paljudele juba muret valmistas, sest teekonnal oli näha kümneid kalda ääres sebivaid veevahendeid otsimas punkti. Üks punkt taktikaliselt õiget teed pidi veel võtta ja juba olimegi 1:25 möödudes tagasi kaldal ja tänu õigetele valikutele juba kohal 26.

Kerge joogi- ja mõttepaus ning teekond esimesele jalgsiosale hakkas peale. Seekord siis umbes 4 km valikorienteerumist, kus üsnagi künklikult pinnaselt tuli üles leida 3 punkti. Taktikaliselt õige valik seda alustada kõige kaugemast punktist ja hea liikumiskiirus Tõnu eestvedamisel tõid meid tagasu vahetusalasse lausa kolmandal kohal. Väike joogipaus küll tähendas seda, et lahkusime sealt kuue parema hulgas, aga sellegipoolest oli see ootamatu positsioon.

Raja teiseks rattaosaks hajutamine, kus igal meeskonnaliikmel oli vajadus võtta 1 punkt, et siis kohtuda punktis 14. Kuna polnud väga kindlad, et pimedal ajal eraldi sõites need punktid kergelt kätte tulevad, siis läksime Valdo punkti kolmekesi, sest see asus üsnagi tee peal. Sealt edasi liikus Tõnu oma punkti ja meie Valdoga otsima minu oma. Tõnul käis asi kärmelt ja kui ka minul õnnestus enda punkt leida, siis oli juba tema selle punkti lähedused meile järgi jõudnud ja asusime kolmekesi teele ühisesse punkti numbriga 14. Kuna tee tundus lihtne, siis paraku üle kontrollimata sai üks pööre tehtud natuke vales suunas ja meiega koos liikuvate võistlejate "abiga" õnnestus lausa kaardilt välja sõita ja ajale kogemata paarkümmend minutit "juurde kirjutada". See ebaõnn tähendas meile ka langemist kohale 45, aga kuna me ei tulnud võistlust võitma, siis eriti end morjendada ei lasknud ja jätkasime.

Saabusime esimese lisaülesande alasse, kus tuli uuel meetodil laevade pommitamine ära lahendada. See meile sobis ja nõks vähem kui 10 minutiga jätkasime teekonda uuele jalgsietapile enamalt jaolt valgel kaardil, kus künkatippudelt 4 punktikest vaja leida. Tõnu juhtimisel (mina üritasin temaga kaasa mõelda :-p) läks see ülesanne üsnagi edukalt ja saabusime "saagiga" tagasi kohal 37.

Jätkasime ratastega ning tegime üsnagi lühikese sõidu punkti 21, kus viimane kilomeeter tuli liikuda elektriliinidel all meile teed näidanud lohades. Kuna koht oli piisav, siis ei pidanud enam ise teed leidma ja jõudsime sihtpunkti positsioonil 31 ;) Sealt hakkas siis peale öö kõige karmim katsumus, sest kaardist lõigatud fragmentide abil (abiks distantsid nende vahel) tuli leida teekond punkti 21 ja sealt võistluskeskusse järgmisele alale. See osa rajast oli raske, mistõttu mõned selle üldse vahele jätsid ja teed otsides õnnestus kohata üsna mitmeid segadusse aetud võistlejaid. Kuna Valdo põlved olid juba üsna kehvas seisus, siis tegime asja läbi rahulikult ja jõudsime võistluskeskusse natuke rohkem kui 2 tunni pärast kohal 44. Seal võtsime kohe ette teise lisaülesande (puulehtede äratundmine), läbisime 1 trahviring ning liikusime tõukerattasektorisse, et tänapäeval üsna popi kickbike'ga umbes 3 km pikk tiir teha, et sellele järgnevalt minna päeva viimasele ülesandele, järjekordne jalgsietapp nende küngaste ja soode vahel, mis tipnes vaatetorni ronimisega. Kuna Valdo põlved keeldusid koostööst, siis selle osa rajast jalutasime, aga sellest hoolimata võitsime õigete rajavalikutega mõned kohad ja saabusime finišisse kohal 40, mis tiimi selle hooaja parim tulemus :-)

Tuleb end umbes kuu aja pärast toimuvaks Roosta etapiks tõsisemalt ette valmistada, et jätkata head traditsiooni igal etapil kohta parandada ;-)