Selle aasta öine ehk kõige vaevarikkam XDream etapp toimus siis üsna kaugel Lõuna-Eestis, Karula Rahvuspargi läheduses. Margo hiljuti tekkinud õlaliigese vigastuse tõttu etapil osaleda ei riskinud, mistõttu leiti asenduseks Haanjast kandist pärit Tõnu Hendrikson, kel vägagi arvestatav orienteerimiskogemus oli olemas. Margo otsustas kaasa lüüa avatud rajal ning ergutas meid rajal päris mitu korda.
Seekordne etapp algas siis rattaetapiga ja peab tunnistama, et sellise mõnusa sõiduga Kaika kuplite vahel oli lausa lust alustada. 50 minuti ja 1 sekundiga võtsime ära vajalikud 3 rattapunkti ning saabusime Aheru järve äärde asuvasse kanuualasse 59. kohal.
Panime pärast kerget joogipausi vestid selga, haarasime mõlad ja hakkasime teed otsima järve teises küljes asuva teise pisikese järvega ühendava jõekese poole, kus asus esimene punkt. Kuna meist ees asus siiski umbes 50 kanuud, siis jõudsime sinna punkti hetkel, kui oli tekkinud tõsine ummik, sest sellel väiksel jõekesel oli laiust vaid mõned meetrid ja kui seal üritavad punkti leida lisaks meist eespool asetsevatele kanuudele ka meile järgnevad, siis polnud eriti palju lootust eesmärgini mõistliku aja jooksul jõuda. Pärast üritamist umbes 10 minutit otsustasin punktivõtjana kanuust lahkuda ning teed sinna seda niiöelda kallast pidi leida. See soine kallas oli tekkinud seal kasvavast kokkupressitud pilliroost, aga väga kvaliteetne see liikumistee polnud, sest sain üsna kiirelt kaelani vees ära käidud. See muidugi ei takistanud kiirelt punktini jõuda, et tagasi kanuusse tõtata, et kanuude vahel teed tagasi hakata otsima. Mõned kohad küll selle ummiku tõttu kaotasime, aga võistlus ju alles algas ja mõlasime jälle järve vastaskaldale, et ära hõivata järgmine punkt, mis probleemideta õnnestus nagu ka sellele järgnev, kus väga paljudele juba muret valmistas, sest teekonnal oli näha kümneid kalda ääres sebivaid veevahendeid otsimas punkti. Üks punkt taktikaliselt õiget teed pidi veel võtta ja juba olimegi 1:25 möödudes tagasi kaldal ja tänu õigetele valikutele juba kohal 26.
Kerge joogi- ja mõttepaus ning teekond esimesele jalgsiosale hakkas peale. Seekord siis umbes 4 km valikorienteerumist, kus üsnagi künklikult pinnaselt tuli üles leida 3 punkti. Taktikaliselt õige valik seda alustada kõige kaugemast punktist ja hea liikumiskiirus Tõnu eestvedamisel tõid meid tagasu vahetusalasse lausa kolmandal kohal. Väike joogipaus küll tähendas seda, et lahkusime sealt kuue parema hulgas, aga sellegipoolest oli see ootamatu positsioon.
Raja teiseks rattaosaks hajutamine, kus igal meeskonnaliikmel oli vajadus võtta 1 punkt, et siis kohtuda punktis 14. Kuna polnud väga kindlad, et pimedal ajal eraldi sõites need punktid kergelt kätte tulevad, siis läksime Valdo punkti kolmekesi, sest see asus üsnagi tee peal. Sealt edasi liikus Tõnu oma punkti ja meie Valdoga otsima minu oma. Tõnul käis asi kärmelt ja kui ka minul õnnestus enda punkt leida, siis oli juba tema selle punkti lähedused meile järgi jõudnud ja asusime kolmekesi teele ühisesse punkti numbriga 14. Kuna tee tundus lihtne, siis paraku üle kontrollimata sai üks pööre tehtud natuke vales suunas ja meiega koos liikuvate võistlejate "abiga" õnnestus lausa kaardilt välja sõita ja ajale kogemata paarkümmend minutit "juurde kirjutada". See ebaõnn tähendas meile ka langemist kohale 45, aga kuna me ei tulnud võistlust võitma, siis eriti end morjendada ei lasknud ja jätkasime.
Saabusime esimese lisaülesande alasse, kus tuli uuel meetodil laevade pommitamine ära lahendada. See meile sobis ja nõks vähem kui 10 minutiga jätkasime teekonda uuele jalgsietapile enamalt jaolt valgel kaardil, kus künkatippudelt 4 punktikest vaja leida. Tõnu juhtimisel (mina üritasin temaga kaasa mõelda :-p) läks see ülesanne üsnagi edukalt ja saabusime "saagiga" tagasi kohal 37.
Jätkasime ratastega ning tegime üsnagi lühikese sõidu punkti 21, kus viimane kilomeeter tuli liikuda elektriliinidel all meile teed näidanud lohades. Kuna koht oli piisav, siis ei pidanud enam ise teed leidma ja jõudsime sihtpunkti positsioonil 31 ;) Sealt hakkas siis peale öö kõige karmim katsumus, sest kaardist lõigatud fragmentide abil (abiks distantsid nende vahel) tuli leida teekond punkti 21 ja sealt võistluskeskusse järgmisele alale. See osa rajast oli raske, mistõttu mõned selle üldse vahele jätsid ja teed otsides õnnestus kohata üsna mitmeid segadusse aetud võistlejaid. Kuna Valdo põlved olid juba üsna kehvas seisus, siis tegime asja läbi rahulikult ja jõudsime võistluskeskusse natuke rohkem kui 2 tunni pärast kohal 44. Seal võtsime kohe ette teise lisaülesande (puulehtede äratundmine), läbisime 1 trahviring ning liikusime tõukerattasektorisse, et tänapäeval üsna popi kickbike'ga umbes 3 km pikk tiir teha, et sellele järgnevalt minna päeva viimasele ülesandele, järjekordne jalgsietapp nende küngaste ja soode vahel, mis tipnes vaatetorni ronimisega. Kuna Valdo põlved keeldusid koostööst, siis selle osa rajast jalutasime, aga sellest hoolimata võitsime õigete rajavalikutega mõned kohad ja saabusime finišisse kohal 40, mis tiimi selle hooaja parim tulemus :-)
Tuleb end umbes kuu aja pärast toimuvaks Roosta etapiks tõsisemalt ette valmistada, et jätkata head traditsiooni igal etapil kohta parandada ;-)
No comments:
Post a Comment