KoMo järgmine etapp toimus siis Kehtna vallas, Keava mägedes, kus kohalikud rajameistrid päris arvestatava rajakese täis singleid ja tõusunukke olid meisterdanud. Kuigi minu enesetunne parimate killast polnud, näitas Ly üles initsiatiivi ja pani mul lihtsalt koos ülejäänud pereliikmetega kirja. Mis seal siis ikka, ajasin ka vormi selga, võtsin ratta katuselt alla ja läksime tegema prooviringe. Kõigepealt laste 600 m pikkune ring, mis väiksematele üsna suuri raskusi tundus tekitavat, sest tõuse omajagu ja nii mõnigi ohtlik laskumine käepärast. Edasi tegime siis proovi oma kategooria ringidel, kus naistel oli pikkuseks 1,6 km (võistlusel läbida 3 korda) ning meestel 2,8 km (6 korda võistlusel vaja üle elada). Isegi naiste rada oli üsna arvestatava hulga tõusunukkidega + veel juurikane singel, aga kui jõudsin rajasosale, mida ainult mehed sõitma pidid oli tulemuseks esialgu šokk, sest sinna kuulus pärast pisikest singlit äkklaskumine pehmele raiesmikule, millele järgnes ca 50 meetri pärast kolm järjestikust tõusu, aga kuna esimene oli minu kummi jaoks liiga pehme, siis oli kohustuslik jooksukas kohe olemas. Sellele järgnesid veel mõned korralikud tõusupõntsud + veel mõned puudevahelised singlid ja pean tunnistama, et prooviringi järgselt oli toss üsna väljas ja kahtlesin üsna tõsiselt praeguse vormi juures võimet seda ringi 6 korda läbida.
Alustasid nagu juba tavaks saanud pisemad sportlased oma 600 meetri pikusel rajal ja kohal olid seekord kõik favoriidid. Start oli Markusele tavapäraselt aeglane ja tundus, et see maksis talle ka kätte, sest rajal erilisi möödumisvõimalusi polnud ja tulemuseks oli seekord esimest korda esikolmikust väljajäämine. Võitis jälle Priit-Karmo Orupõld ajaga 0:03:47, talle järgnes ajaga 0:04:04 Hans Arved Tilk ning "igavene kolmas", Rainer Lootus, kel kuulus raja läbimiseks 0:04:07. Medalisaajatele järgnes siis 
Markus ajaga 0:04:20 ning temast 11 sekundit hiljem jõudis finišisse Jarko-Joel Jõessaar ning esikuuiku lõpetas esmakordselt osalenud Randel Orupõld ajaga 0:04:48.Kokkuvõttes enne viimast etappi seis alljärgnev:
1. Markus Pajur - 50+46+46+46+46+46+41 = 321 punkti
2. Hans Arved Tilk - 46+50+41+41+39+46 = 303 punkti
3. Sten Kenerth Maalinn - 41+43+36+37+39+37+36 = 269 punkti
4. Priit-Karmo Ojapõld - 50+50+50+50+50 = 250 punkti
5. Kusti Lill - 43+34+38+40+40+38 = 233 punkti
Nagu varem mainitud, siis naisedistantsiks oli seekord 1,6 km ja Ly jaoks oli sõit igav, sest põhikonkurent Mari Esnarit kohal polnud ja puudus ka Janne Jõgi, mistõttu oli ta oma klassi ainus esindaja. Sõitis ta koos N16 esindaja Epp Kuslapi (kes küll läbis vaid 2 ringi) kui ka naisveteranide arvestuses osalevate Aivi Tarvise ja Riina Tilk'ga koos ning lõpetas sõidu üsna vahetult pärast Aivi Tarvist (2 sekundit hiljem) ajaga 0:17:22 ja sai kirja maksimumpunktid, mis hooaja kokkuvõttes kindlustab teist kohta. Kuldmedalile võidelda pole enam varianti, sest Mari edu varasemate võitude tõttu piisav.Meeste start oli seekord jälle kõige rahvarohkem ja starti läks alates klassist U16 kokku 25 osalejat. Mina võtsin targu positsiooni stardirivi tagumises otsas, sest polnud veel kindel, mis tempoga see 6 ringi võimeline olnuks läbima. Raja algus oli sõit pikas, ühtlases rivis, sest rajal sisuliselt 1 sõidurada oli ja esimesed tõusud sõltusin eessõitja võimest tõus võtta. Õnneks läks kõik suuremate takistusteta ja pärast juurikast singlit parandasin juba positsiooni paari koha võrra ning "tuiskasin" mööda enda peakonkurentidest, Lapast ja kypsist :-p. Esimesel korralikult tõusunukil õnneks keegi ette ei jäänud ja õnnestus see võtta ratta seljas ning tegelikult ei olnud põhjust ratta seljast maha ronida enne seda kolmest tõusust koosnevat kaskaadi, sest kumm lihtsalt polnud piisavalt hea selle võtmiseks ratta seljas. Edasised singlid ja tõusud läbisin suuremate takistusteta ning lõpetasin esimese ringi ajaga 10:37, mis andis sel hetkel 19. koha, mis oli tegelikult väga positiivne üllatus. Teine ring möödus natuke kehvema ajaga (10:55), aga möödusin ühest noorvõistlejast ja hetkekohaks oli 18. Põhikonkurent Kyps oli natuke rohkem kui minuti kaugusel ning Lapa juba maas nõks alla 4 minuti. Kuigi kolmas ring oli veel aeglasem (11:08), hakkas juba tekkima tunne, et äkki võin selle sõidu isegi lõpetada :-D. Koht oli jälle parem, sest 1 võistleja keti purunemise tõttu katkestas ja Margo Lillest õnnestus mööda pressida. ;-) Põhikonkurendid kaugenesid veel ja
Kyps oli nüüd juba maas umbes 2,5 minutit. Neljas ring oli juba meeleolu ok ja isegi aeg paranes veidi (10:58) ja koht samuti 1 võrra. Sellel ringil möödusid minust ringiga ka 2 liidrit. Kyps ja Lapa mulle enam ohtlikud ei olnud, sest vahe esimesena nimetatuga oli juba ca 4 minutit. Viies ring oli kõige aeglasem (11:22) ja seda tõenoliselt põhjusel, et väsimuse tõttu lonkisin sellesse kolmekordsesse mäkke juba väga vaikse tempoga. 6 ring panin vist tahtejõu mõjul paremini või kartis sisetunne tagant lähenevaid konkurente, aga aeg oli 11:03, mis kokkuvõttes tegi 1:06:03 ja andis üldarvestuses 15.koha ja vanuseklassis 9.positsiooni :-) Võitjale, Peeter Pruusile kaotasin küll natuke rohkem kui 15 minutit, aga see ei oma erilist tähtsust, sest tema on ikka Elion TOP20 sõidumees.Võistlus andis positiivse emotsiooni tulevikuks, sest järgmisel hooajal proovib loodetavasti neid kõrgel pulsil üritusi rohkem ;-)
Järgmiseks võistlusteks siis Ly'l ja Markusel KoMo viimane etapp ning minul Xdream viimane etapp, kus olude sunnil Ly'd asendamas Mari-Liis.
No comments:
Post a Comment