Pühapäev oli siis käes aeg järjekordseks Xdream etapiks ja sedakorda jälle Margo ja Valdoga pundis. Kogu nädal oli seiklusorienteerumise mõttes muidugi ekstra kehva, sest sadas praktiliselt iga päeva ja ilmaennustus ja toimumispäevaks mitte midagi head ei lubanud, mistõttu küsimärgid riietevaliku kohta olid üsna suured. Otsustasin siiski minna soojema valiku peale ehk lisaks spordisärgile ja windstopper jakile panin alla niiöelda sooja pesu ja jalga rattapükstele alla ka jooksupüksid. Enamvähem sama valikuga läksid ka kaaslased.
Seekordseks üllatuseks võistluse esimeseks etapiks oli siis hajutamine. Valisime rajad vastavalt mulle A, Valdole B ja Margole C ning tormasime vastvalt legendi järgi liikudes minema. Mul õnnetus see mõningate heade abilistega ajaga 4:29, Margo saabus umbes 5 minutit hiljem ja Valdo, kes samuti teiste abi üritas kasutada, paraku nendes eksis, sest viidi ta valele teele ning jõudis ta isegi minu punktiga tutvumas käia. Sai mõned hetked asjale jälile ning saabus ühisesse punkti natuke rohkem kui 20 minuti pärast, mis selleks hetkeks pani meid umbes sajanda koha piirimaile. Sörk järgmisse punkti oli uus katsumus, sest see asus kuskil võsarägastikus ja neid ringi uitavaid tiime oli seal kümneid. Mõningate vihjete alusel jõudsime umbes 13 minutiga siiski kohale, aga oli paremustabelis kukkunud veel umbes 10 kohta. Tagantjärele tarkusena tuleb lihtsalt tõdeda, et oleks pidanud ristmikul asimuudi pidanud määrama ja selle alusel asjale lähenema, aga ütleb ju vanasõnagi, et vigadest õpitakse. Järgmised jooksupunktid suurt orienteerumispagasit ei nõudnud ja tõenäoliselt ka ühe kavala teevaliku abil saabusime tagasi võistluskeskusse koguajaga 46:32 ja olime tõusnud positsioonile 83.
Jätkus teema jalgrataste seljas ning punktist 8 punkti liikusime sisuliselt ilma suuremate takistusteta (kui mitte nimetada takistuseks kohati üsna libedat teed Tamsalu suusaradadel) kulutades sellele ca 21 minutit ja säilitades oma positsiooni. Oli aeg esimeseks lisaülesandeks, milleks siis seekord puude äraarvamine, mis meil väga eduliselt ei läinud ja pidime leppima 3 trahviringiga. Olime sellel ülesandel tegelikult üsna keskmised, sest 10 minutit andis selles osas 73. koha ja tõusime isegi kohale 78 :D. Jätkasime joonorienteerumisega, mis oli tegelikult üks lohasid pidi jooksime ja kus kaarti jälgis valdavalt Margo, kel see päris hästi õnnestus, sest tulemusi vaadates olime sellel rajaosal TOP3 tegelased ja tõus kohale 64 oli tõsiasi :-). Pärast seda jälle ratta selga ja ilma suuremaid riske võtmata põrutasime mööda sõidetavaid teid pidi Porkuni järve äärde, kus algas kanuuetapp.
Esimesed 2 kanuupunkti olid tühi kanuutamine, kus punktileidmisega erilist vaeva polnud, kolmas oli ka veel ok, aga kaardi järgi samal saarel asuv neljas punkt juba raskusi tekitav, sest sel nii vägagi vesisel saarel sinna punktini naljalt jõuda polnud võimalik ja kulutasin tühjale ringitaidlemisele umbes 10 minutit enne kui otsustasin tagasi kanuusse minna, et "saarele" juba õigest küljest läheneda. Seal käis punkti leidmine juba kergelt ja õnnestus ära teha ka ujumine, sest see asus mingi puu otsas, kuhu tuli mõned meetrid sopased mudavees ujuda. Järgmiseks punktiks oli lisaülesanne, milleks seekord õllekastide (10 tk) virnaladumine ja selle otsa ronimine. Tuli välja, et meie järjekordne kiivrite pähe unustamine tuli kasuks, sest kiirustamisel kukkus nii mulle kui Margole kast pähe ja ilma abivahenditeta oleks see päris valus olnud. See ladumine oli ka paremuselt meie järgmine ala, sest sellele kulutatud 1,5 minutit andis 25. koha. Edasi juba natuke kanuud, kus taktikaliselt õige lükkega (mina jooksen kaldal ja nemad kanuutavad) olime selle kanuuetapi teises osas paremuselt 22. kohal ja jõudsime kaldale kohal 53.
Jäänud olid vaid 3 viimast punkti ratta seljas, aga asi tegelikult nii lihtsalt ei läinudki, kui lootsime, sest Valdol oli juba üsna väsinud ilmega ja tugev tuul asja ei parandanud. Läbi me selle aga sõitsime ja jõudsime paarikümne minuti pärast viimasesse "tähelepanupunkti", mis üks alguse kolmest hajutuspunktist, kus leidus Salomoni lipp. Valdo mingit lippu mäletas ja põrutasime sinna, aga Nike Running lipp meid ei päästnud. Siis proovisime minu punkti, sest ma tõesti ei mäletanud, et seal üldse oleks midagi olnud. Lipp täitsa oli, aga Swedbank ei sarnanenud mitte miskist otsast Salomoniga. Ei jäänud muud üle, kui kärutada Margo esimesse punkti ja seal sai ka eesmärk täidetud. Rõõmu tegi see, et jõudsime sinna üsna vahetult enne mitmeid konkurente ja kuna Valdo võttis oma jalgadest ka viimast, siis kohal 53 ajaga 4:35.24 ka finishisse jõudsime.
Supertulemus, arvestades seda, et hoolimata kehvadest ilmastikuoludest (ei mäletagi, kas vahepeal ka vihma ei sadanud) õnnestus aega võrreldes möödunud korraga parandada peaaegu 20 minutit ja ka mõned kohad kõrgemale ronida :-)
Järgmisel korral siis öine Karula Rahvuspargis ja kindlasti oleme kõik tugevamad ja osavamad, et lõpuks tiim ka 50 parema hulka tuua.
Seekordseks üllatuseks võistluse esimeseks etapiks oli siis hajutamine. Valisime rajad vastavalt mulle A, Valdole B ja Margole C ning tormasime vastvalt legendi järgi liikudes minema. Mul õnnetus see mõningate heade abilistega ajaga 4:29, Margo saabus umbes 5 minutit hiljem ja Valdo, kes samuti teiste abi üritas kasutada, paraku nendes eksis, sest viidi ta valele teele ning jõudis ta isegi minu punktiga tutvumas käia. Sai mõned hetked asjale jälile ning saabus ühisesse punkti natuke rohkem kui 20 minuti pärast, mis selleks hetkeks pani meid umbes sajanda koha piirimaile. Sörk järgmisse punkti oli uus katsumus, sest see asus kuskil võsarägastikus ja neid ringi uitavaid tiime oli seal kümneid. Mõningate vihjete alusel jõudsime umbes 13 minutiga siiski kohale, aga oli paremustabelis kukkunud veel umbes 10 kohta. Tagantjärele tarkusena tuleb lihtsalt tõdeda, et oleks pidanud ristmikul asimuudi pidanud määrama ja selle alusel asjale lähenema, aga ütleb ju vanasõnagi, et vigadest õpitakse. Järgmised jooksupunktid suurt orienteerumispagasit ei nõudnud ja tõenäoliselt ka ühe kavala teevaliku abil saabusime tagasi võistluskeskusse koguajaga 46:32 ja olime tõusnud positsioonile 83.
Jätkus teema jalgrataste seljas ning punktist 8 punkti liikusime sisuliselt ilma suuremate takistusteta (kui mitte nimetada takistuseks kohati üsna libedat teed Tamsalu suusaradadel) kulutades sellele ca 21 minutit ja säilitades oma positsiooni. Oli aeg esimeseks lisaülesandeks, milleks siis seekord puude äraarvamine, mis meil väga eduliselt ei läinud ja pidime leppima 3 trahviringiga. Olime sellel ülesandel tegelikult üsna keskmised, sest 10 minutit andis selles osas 73. koha ja tõusime isegi kohale 78 :D. Jätkasime joonorienteerumisega, mis oli tegelikult üks lohasid pidi jooksime ja kus kaarti jälgis valdavalt Margo, kel see päris hästi õnnestus, sest tulemusi vaadates olime sellel rajaosal TOP3 tegelased ja tõus kohale 64 oli tõsiasi :-). Pärast seda jälle ratta selga ja ilma suuremaid riske võtmata põrutasime mööda sõidetavaid teid pidi Porkuni järve äärde, kus algas kanuuetapp.
Esimesed 2 kanuupunkti olid tühi kanuutamine, kus punktileidmisega erilist vaeva polnud, kolmas oli ka veel ok, aga kaardi järgi samal saarel asuv neljas punkt juba raskusi tekitav, sest sel nii vägagi vesisel saarel sinna punktini naljalt jõuda polnud võimalik ja kulutasin tühjale ringitaidlemisele umbes 10 minutit enne kui otsustasin tagasi kanuusse minna, et "saarele" juba õigest küljest läheneda. Seal käis punkti leidmine juba kergelt ja õnnestus ära teha ka ujumine, sest see asus mingi puu otsas, kuhu tuli mõned meetrid sopased mudavees ujuda. Järgmiseks punktiks oli lisaülesanne, milleks seekord õllekastide (10 tk) virnaladumine ja selle otsa ronimine. Tuli välja, et meie järjekordne kiivrite pähe unustamine tuli kasuks, sest kiirustamisel kukkus nii mulle kui Margole kast pähe ja ilma abivahenditeta oleks see päris valus olnud. See ladumine oli ka paremuselt meie järgmine ala, sest sellele kulutatud 1,5 minutit andis 25. koha. Edasi juba natuke kanuud, kus taktikaliselt õige lükkega (mina jooksen kaldal ja nemad kanuutavad) olime selle kanuuetapi teises osas paremuselt 22. kohal ja jõudsime kaldale kohal 53.
Jäänud olid vaid 3 viimast punkti ratta seljas, aga asi tegelikult nii lihtsalt ei läinudki, kui lootsime, sest Valdol oli juba üsna väsinud ilmega ja tugev tuul asja ei parandanud. Läbi me selle aga sõitsime ja jõudsime paarikümne minuti pärast viimasesse "tähelepanupunkti", mis üks alguse kolmest hajutuspunktist, kus leidus Salomoni lipp. Valdo mingit lippu mäletas ja põrutasime sinna, aga Nike Running lipp meid ei päästnud. Siis proovisime minu punkti, sest ma tõesti ei mäletanud, et seal üldse oleks midagi olnud. Lipp täitsa oli, aga Swedbank ei sarnanenud mitte miskist otsast Salomoniga. Ei jäänud muud üle, kui kärutada Margo esimesse punkti ja seal sai ka eesmärk täidetud. Rõõmu tegi see, et jõudsime sinna üsna vahetult enne mitmeid konkurente ja kuna Valdo võttis oma jalgadest ka viimast, siis kohal 53 ajaga 4:35.24 ka finishisse jõudsime.
Supertulemus, arvestades seda, et hoolimata kehvadest ilmastikuoludest (ei mäletagi, kas vahepeal ka vihma ei sadanud) õnnestus aega võrreldes möödunud korraga parandada peaaegu 20 minutit ja ka mõned kohad kõrgemale ronida :-)
Järgmisel korral siis öine Karula Rahvuspargis ja kindlasti oleme kõik tugevamad ja osavamad, et lõpuks tiim ka 50 parema hulka tuua.
Mina ja Markus võtsime võistluse ajal ette ühe korraliku Rakvere tuuri, mis tähendas seda, et alguses sõitsime maastikuratastega tunnikese suusahüppetorni juures olevatel radadel ning seejärel põrutasime kohalikku veekeskusesse 2,5 tunniks lustima.
ReplyDelete