Nagu juba harjumuseks saanud, siis osalesime kogu perega ka Tallinna Rattarallil. Seekord oli asi möödunuga võrreldes üsna erinev, sest start oli Õismäe asemel Lauluväljaku lähistelt ning tervisedistants varasema 21 km asemel lausa 41 km. Start Pirita teelt ja teekond mööda Kose teed läbi Lasnamäe Saha-Loo teeni, sealt mööda Peterburi teed (vahepeal ka viaduktil üks "liblikas" teha) Maardu järveni, sealt paremale Saha külani, kust jälle paremale omakorda Lagedi asulani, läbi Loo aleviku tagasi Peterburi teele, mõned kilomeetrid jälle Maardu poole, et vana tuttav "liblikas" jälle taha ja sealt viaduktilt tagasi Iru juurde ja sama teed pidi läbi Lasnamäe ja Kose tee tagasi Lauluväljakuni. Kuna erinevalt möödunud aastast oli Markusel ka jalgratas sellele "võistlusele" kohane ehk maanteratas, siis otsustasin ka endale prooviks laenata. Ly'le vahetasin alla siledad ja kitsamad rehvid, et oleks ka temal mugavam see asi läbi teha.
Kuna laste jaoks pole siin võistlusel tegu kohe mitte kuidagi tervisesõiduga, siis sättis Markus end juba piisavalt vara stardikoridori, et saaks kohe õigete meestega minema. Mul nii hästi ei läinud ja olin sunnitud alguses mõned väga kiires vändapöörded tegema, et talle järgi jõuda. Tegu oli selle sõidu tugevuselt teise grupiga, kus liikusid kohad 25-40. Grupis olid nii mõnedki noored staarid, vanimad olijad ja meiesugused kulgejad, kes soovisid mõistliku tempoga raja läbi teha. Kahjuks see eriti ei õnnestunud, sest grupi peas olevatel noorukitel paistis olevad pidev vajadus kiirendada, mis Markusel paraku Iru soojuselektrijaama juures (raja 10. kilomeeter) üle jõu hakkas käima ja mistõttu Peterburi teel juba koos paari kaasliikmega rahulikumalt edasi kulgesime. Ca 4 km hiljem püüdsid meid kinni mõned jälitajad ja kuna Markusel juba tunne parem, siis võtsime nendega kampa ja liikusime juba edasi umbes kümneliikmelises grupis. Selle grupi töö sobis meile hästi lausa umbes 15 kilomeetrit, aga kahjuks lõppes pärast Loo alevikku teel uuesti Maardu poole Markusel ühel kiirendusel jaks otsa ja võtsime jälle mõneks hetkeks tempo maha. "Õnnestus" jälle natuke tuulisemal Peterburi teel üsna üksinda liikuda kuni Iru juures meid uus punt kinni püüdis. Seal juba päris mitmed MTB'ga liikujad, kellega pundis õnnestus liikuda kuni Kose tee laskumiseni, kus Markuse miinuseks osutus tema kerge kaal. Täiskasvanud mehed lihtsalt veeresid eest ära ja kuni lauluväljakuni kulgesime Markusega juba üsna rahulikus tempos ja kohtusime mõnedega, kes olid valesti sõitnud. Finišikiirenduseks pisikesel Pajuril veel jõudu jagus ja väga tubli tulemusega tagasi me jõudsimegi. Väga tubli saavutusena lõpetas mõni minut pärast meid ka meie pere MTB staar Ly, kellele siledate rehvidega kihutamine hästi sobis.
Oma vanuseklassi M12 poistest oleks Markus olnud 3. kohal (klubikaaslase Karel Georgi ja Oskar Maidre järel) ja 2000 sündinud poistest õnnestus tal järgmist (klubikaaslane Egert) võita umbes 6 minutiga.
63. Markus Pajur - 1:13:51
65. Maarek Pajur - 1:13:51
73. Ly Pajur - 1:17:57
 |
| Viimased lonksud vedelikku enne starti |
 |
| MTB omanikud olid sunnitus startima natuke kaugemalt |
 |
| "Tühised" 41 km kohe selja taha jäetud ;-) |
 |
| Enne lõppu veel ka viimane skalp võtta :-p |
 |
| Medalid käes ja tuju hea :-) |
No comments:
Post a Comment