Kui esimese etapiga läks lihtsalt ja sai võistluselt koju kulgetud rattaga, siis seekord tuli ette võtta pikk teekond Lõuna-Eestisse ja teades Haanja kõrgustikku midagi kerget oodata ei olnud. Stardikohaks siis Rõuge ilm kujunes Lõuna-Eestile tüüpiliselt kuumaks ja suhteliselt tuulevaikseks.
Sarnaselt eelmisele etapile Tallinnas tuli ka seekord alustada jooksujalu ja kuna esimesed 2 punkti oli kulgemini hanerivis, siis tekkis juba mõte, et ei tea kas jõuamegi järgmisesse vahetusalla rõõmalt üksteise sabas kulgedes ilma igasuguse vajaduseta kaarti lugeda. Selle kartuse kummutasid korraldajat ruttu, sest ürgorgu paigutatud 3. punkt tekitas peamurdmist juba ainuüksi selles mõttes, et kaart oli vana ja seetõttu ei kattunud tegelikkusega. Pärast selgunud info kohaselt oldi veel punkt ka paigutatud valesti, mistõttu rahvas tiirutas metsas kohati üsna sihitult ringi. Meil õnnestus selle salapärase punktini jõuda rohkem kui 25 minutiga ja sellega olime üsna keskmikud. Kõige suuremad kaotajad suutsid seal seigelda rohkem kui tund. Edasi läks juba lihtsamalt ja umbes 10 minuti pärast olime esimeses vahetusalas. Kokku oli kulunud ca 50 ja tagantjärgi üllatusena olime hetkejärjestuses 50 parima seest ehk 49. kohal.
Kanuus andsime alguses 100% reeglite järgi käitudes mõned kohad ära, aga kanuude vedamine järvede vahel kõige hullem polnudki ja tagasi vahetusalas olime ca 45 minuti mööduses ikka 49. kohal. Kuna kanuu lõppunkt erines algusest, siis selgus, et olime joogikotte vahetusalla jättes teinud vea. Tuli järgneval jooksuetapil kolme peale hakkama saada Valdo 0,5 liitrit mahutava joogipudeliga. Vähemalt oli ilma selle kotita gramm kergem joosta :-P. Järgmise ca 50 minuti jooksul läbisime jälle vägagi rasket maastikku ning tegime ka jõejooksuna läbi lisaülesande, mis oli kuuma ilma puhul meeldiv jahutus. Vahetult enne uut lisaülesannet, linnulaulu kuulamist, saime kätte ka oma joogivarud ja jätkasime rahulikult linnukeste kuulamist, mis Margo ja Valdo teravate kõrvade abiga läks üsna hästi, sest mõne punkti möödudes tuli valik-orienteerumisel vaid 1 trahv (pääsuke oli meile liiga tundmatu lind) lunastada. Mõned minutid hiljem oligi aeg rataste selga istuda ette võtta teekond Haanja pole. Kuna valdavalt sõit asfaldil, siis esimese punkti leidmine erilisi takistusi (Margo oskas esimesena küll külmalt punktist mööda kihutada, aga keda see kaotatud minut enam morjendas :D) ei tekitanud, aga teine punkt oli juba kuskil suusaradadel ja kuna kaardilt läks järg käest, siis tuli lootma jääda kaaskonkurentidele, kes õnneks meid alt ei vedanud ja kaduteta nende sabas punkti jõudsime ;). Oligi valikorienteerumise aeg ja meil vaid 1 punkt võtta, aga mõningate ebatäpsuste tõttu suunavalikul kulutasime seal metsas natuke kauem, kui algselt planeerisime. Punkti leidmiseks läks ligi 20 minutit ja sellega said mõned kohad ära antud, aga see ei heidutanud ikka meelt, sest teekond järgmisse punkti, Eesti kõrgeima mäe tippu, ootas ees :-p. Hoolimata sellest, et minu sääri vaevasid juba rattasõidu alguses kerged krambid, leidsin ma, et tippu tuleb jalgrattaga sõita. Õnneks oli teekond üles heas korras asfalt ja mul see õnnestus ning õnneks komplikatsioone krampide näol ei tekitanud. Margo ja Valdo küll osaliselt jalutasid, aga jõudsid sellegipoolest üles üsna kiirelt ja saimegi pärast piuksu (olime jõudnud 50 parema hulka :)) juba alla tagasi kihutada. Kuuma ilmaga oli see hea leevendus ja kuna teekond järgmisse punkti oli asfaldil, siis juba 5 minuti pärast olime järjekordsel lisaülesandel, suusatamisel, mis küll suvistes oludes oli laudadel ühte sammu astumine. Läks hästi ja pikemalt mõtlemata kihutasime edasi Rõuge poole mõtlemata sellele, et oleks pidanud teekonnavalikut natuke rahulikumalt planeerima, sest panime natuke puusse ja jõudsime järgmisse punkti mööda metsateid alles 21 minuti pärast, millega olime kaotanud ligi 10 kohta, aga kuna võistlus veel kestis, siis tuli endast anda veel viimast, et saada tulemus ikka paremaks. Seega õnnestus, sest pärast äärmiselt kiiret kulgemist mööda asfalti eelviimasesse punkti, Ööbikuoru vaatetorni juurde, juba mõned kohad kõrgemal ja kuna ka see ronimine möödus edukalt siis finišisse kohal 53, aga kuna nii mõnedki enne meid lõpetanud olid saanud ajatrahve, siis paranes meie koht koheselt ja lõpptabelis paigutati ajaga 4:47,32 positsioonile 42. Sellest paremat tulemust veel selles koosseisus saavutanud pole ;-)
Järgmine etapp siis juuli viimastel päevadel Orissaares. Saab jälle kõvasti pimeduses kobada :D
No comments:
Post a Comment