KOMO II etapp - Keava 13.06.11

Parem hilja kui mitte kunagi. Paar sõna ja pilti ka siis möödunud nädalavahetusel toimunud KOMO sarja 2. etapist, mis asus minu isiklikul lemmikrajal Keava mägedes. Kahjuks reedel toimunud rumala rattaõnnetusega kaasnenud põlvevigastus piiras minu võimalust kolmandat korda järjepanu osaleda, mistõttu olin rajaveeres jälle kaasaelaja rollis.
Markus siis võistlusrajale M12 vanuseklassis ja läbida tuli 2x1,6 km ringi. Erinevalt möödunud aastast siis noorsportlastel kergema profiili ja raskusastmega rada. Kas oli põhjuseks eelmisel päeval toimunud Kalevipoja Rattamaraton või kuum ilm, aga M12 vanuseklassis tulid starti lisaks Markusele vaid 4 konkurenti. Stardist õnnestus Markusel minema saada üsna hästi ning nagu juba harjumuseks saanud, siis haakis end talle sappa tuttav konkurent Karmo. Teised raputati kandadelt võrdlemisi kiirelt. Esimene ring ka vapralt paarisrakendis ka lõpetati, aga muutus toimus teise ringi keskel kui raja kõige äkilisemal tõusul Markus natukene vale raja valis ja kukkus. Selle olukorra pööras kohe enda kasuks Karmo ja kuna enam palju sõita polnud, siis sellega oli tegelikult ka võitja otsustatud. Markus jätkas hea tempoga lõpuni ja lõpetas teisena.
1. Karmo Kutser 0:09:15
2. Markus Pajur  0:09:31
3. Jarko-Jael Jõessaar 0:10:10
4. Hans Arvet Tilk 0:10:46
5. Kaur Pesor 0:14:17
Kuna juba kohale sai tuldud, siis otsustas ka starti minna Ly, kellel seekord oli rajal vaid 1 konkurent, aga seevastu väga arvestatav konkurent. Kui möödunud aastatel on naistel õnnestunud sõita 1,6 km pikal lihtsama raskusastmega rajal, siis seekord otsustati nad panna sõitma koos meestega pikka ringi (3,9 km). Kuna kaaskonkurent Viktoria ikka kõrgemal tasemel, siis Ly väga palju ei pingitanud, erilisi riske ei võtnud ning kulges võrdlemisi rahulikus tempos lõpuni.
1. Viktoria Randalainen 0:15:14
2. Ly Pajur 0:20:34

Stardiks valmistumas

Saabumine esimeselt ringilt

Otsustava tõusu algus

Kiiret enam pole

Tüdrukud ei paista meeste tagant väljagi

Rahuliku tempoga tõusule

Lõpuni on vaid üks tõus

M12 pjedestaal

N klassi pjedestaal

  

Elion 2011 III etapp - Kalevipoja Rattamaraton 11.06.11

Pärast Rakket väga kaua aega atra seada ei antud ja juba täna tuli autonina keerata Jõgeva poole, et kaasa elada Markuse osalemisele Kalevipoja Rattamaratoni lastesõidus. Seekord otsustas ka Ly maratonist loobuda, et raja ääres poja innustamiseks hääl kähedaks karjuda. Kuna Karel Georg ja Karl-Brendt osalesid samal ajal kestval poolmaratonil ja üldliider Kert Rainis otsustas mitte kohale tulla, siis oli konkurents mõnevõrra hõredam, aga sellest hoolimata tuli rinda pista Rakkes napilt kaotanud Oliver Jürgensoni ja vanade konkurentidega - Karmo Kutser, Joosep Käit ja veel nii mõnedki erinevate klubide noored staarid.

Rada oli valdavalt asfaldiga kaetud, aga kõige otsustavamaks osaks oli raja lõpuosa lauge tõus, mis kolmekordsel läbimisel (M12/N12 vanuseklassis) võis mõnel jala päris pehmeks võtta. Start Markusele tüüpiliselt väga hästi ei läinud, aga sellest hoolimata oli ta üsna pea teisel kohal, paarkümmend meetrit maas Oliverist. Markuse kannul omakorda Karmo ja Joosep, kes vähemalt esialgu möödumisplaane ei pidanud. Teisel ringil vahe Oliveriga eriti vähenenud polnud, aga Joosepile oli tempo liiast mistõttu esikolmik oli sisuliselt paika pandud. Lõputõusul näitasid nii Markus kui tema sabas kulgev Karmo juba kergelt paremat minekut, kui jälitatav Oliver, mis andis lootust, et kohad veel jagatud pole. Viimase ringi tõusuni jõudes järjestus muutunud polnud, aga pärast viimast kurvi oli Markusel veel küllalt jõudu, et jalgadest viimast võtta ja paarkümmend meetrit enne finišit terve sõidu juhtinud Oliverist mööda tuhiseda. Läks veel nii hästi, et isegi fotofiniš polnud vajalik :D. Karmol mööda sõita enam ei õnnestunud, mistõttu temale kuulus poodiumi kolmas koht. Joosepil tuli lõpus väsimuse tõttu veel paar kohta ära anda ja lõpetas 6. kohal.

Kuna tänasest etapist alates algas peale ka kollase särgi arvestus, siis läks etapivõiduga selles arvestuses liidriks Markus ja sai endale selga tõmmata elu esimese kollase liidrisärgi :-). Edu teiste ees nüüd ligi 10 punkti, aga kuna hooaeg siiski veel üsna algusjärgus, siis ei tähenda see veel suurt midagi.

Ei tea mida ta küll mõtleb

Oliver on võtnud juhtrolli enda kätte

Läänerindel muutusteta

Karmo ootab vaikselt oma võimalust rünnata

Rünnakut alustav Markus liidri selja tagant välja ei paista :-p

Pikkusevahe üsna märgatav :-p

Nüüd lasti ainult üldliider poodiumile :D

Xdream II etapp – Rõuge 05.06.11

Kui esimese etapiga läks lihtsalt ja sai võistluselt koju kulgetud rattaga, siis seekord tuli ette võtta pikk teekond Lõuna-Eestisse ja teades Haanja kõrgustikku midagi kerget oodata ei olnud. Stardikohaks siis Rõuge ilm kujunes Lõuna-Eestile tüüpiliselt kuumaks ja suhteliselt tuulevaikseks.

     Sarnaselt eelmisele etapile Tallinnas tuli ka seekord alustada jooksujalu ja kuna esimesed 2 punkti oli kulgemini hanerivis, siis tekkis juba mõte, et ei tea kas jõuamegi järgmisesse vahetusalla rõõmalt üksteise sabas kulgedes ilma igasuguse vajaduseta kaarti lugeda. Selle kartuse kummutasid korraldajat ruttu, sest ürgorgu paigutatud 3. punkt tekitas peamurdmist juba ainuüksi selles mõttes, et kaart oli vana ja seetõttu ei kattunud tegelikkusega. Pärast selgunud info kohaselt oldi veel punkt ka paigutatud valesti, mistõttu rahvas tiirutas metsas kohati üsna sihitult ringi. Meil õnnestus selle salapärase punktini jõuda rohkem kui 25 minutiga ja sellega olime üsna keskmikud. Kõige suuremad kaotajad suutsid seal seigelda rohkem kui tund. Edasi läks juba lihtsamalt ja umbes 10 minuti pärast olime esimeses vahetusalas. Kokku oli kulunud ca 50 ja tagantjärgi üllatusena olime hetkejärjestuses 50 parima seest ehk 49. kohal. 

     Kanuus andsime alguses 100% reeglite järgi käitudes mõned kohad ära, aga kanuude vedamine järvede vahel kõige hullem polnudki ja tagasi vahetusalas olime ca 45 minuti mööduses ikka 49. kohal. Kuna kanuu lõppunkt erines algusest, siis selgus, et olime joogikotte vahetusalla jättes teinud vea. Tuli järgneval jooksuetapil kolme peale hakkama saada Valdo 0,5 liitrit mahutava joogipudeliga. Vähemalt oli ilma selle kotita gramm kergem joosta :-P. Järgmise ca 50 minuti jooksul läbisime jälle vägagi rasket maastikku ning tegime ka jõejooksuna läbi lisaülesande, mis oli kuuma ilma puhul meeldiv jahutus. Vahetult enne uut lisaülesannet, linnulaulu kuulamist, saime kätte ka oma joogivarud ja jätkasime rahulikult linnukeste kuulamist, mis Margo ja Valdo teravate kõrvade abiga läks üsna hästi, sest mõne punkti möödudes tuli valik-orienteerumisel vaid 1 trahv (pääsuke oli meile liiga tundmatu lind) lunastada. Mõned minutid hiljem oligi aeg rataste selga istuda ette võtta teekond Haanja pole. Kuna valdavalt sõit asfaldil, siis esimese punkti leidmine erilisi takistusi (Margo oskas esimesena küll külmalt punktist mööda kihutada, aga keda see kaotatud minut enam morjendas :D) ei tekitanud, aga teine punkt oli juba kuskil suusaradadel ja kuna kaardilt läks järg käest, siis tuli lootma jääda kaaskonkurentidele, kes õnneks meid alt ei vedanud ja kaduteta nende sabas punkti jõudsime ;). Oligi valikorienteerumise aeg ja meil vaid 1 punkt võtta, aga mõningate ebatäpsuste tõttu suunavalikul kulutasime seal metsas natuke kauem, kui algselt planeerisime. Punkti leidmiseks läks ligi 20 minutit ja sellega said mõned kohad ära antud, aga see ei heidutanud ikka meelt, sest teekond järgmisse punkti, Eesti kõrgeima mäe tippu, ootas ees :-p. Hoolimata sellest, et minu sääri vaevasid juba rattasõidu alguses kerged krambid, leidsin ma, et tippu tuleb jalgrattaga sõita. Õnneks oli teekond üles heas korras asfalt ja mul see õnnestus ning õnneks komplikatsioone krampide näol ei tekitanud. Margo ja Valdo küll osaliselt jalutasid, aga jõudsid sellegipoolest üles üsna kiirelt ja saimegi pärast piuksu (olime jõudnud 50 parema hulka :)) juba alla tagasi kihutada. Kuuma ilmaga oli see hea leevendus ja kuna teekond järgmisse punkti oli asfaldil, siis juba 5 minuti pärast olime järjekordsel lisaülesandel, suusatamisel, mis küll suvistes oludes oli laudadel ühte sammu astumine. Läks hästi ja pikemalt mõtlemata kihutasime edasi Rõuge poole mõtlemata sellele, et oleks pidanud teekonnavalikut natuke rahulikumalt planeerima, sest panime natuke puusse ja jõudsime järgmisse punkti mööda metsateid alles 21 minuti pärast, millega olime kaotanud ligi 10 kohta, aga kuna võistlus veel kestis, siis tuli endast anda veel viimast, et saada tulemus ikka paremaks. Seega õnnestus, sest pärast äärmiselt kiiret kulgemist mööda asfalti eelviimasesse punkti, Ööbikuoru vaatetorni juurde, juba mõned kohad kõrgemal ja kuna ka see ronimine möödus edukalt siis finišisse kohal 53, aga kuna nii mõnedki enne meid lõpetanud olid saanud ajatrahve, siis paranes meie koht koheselt ja lõpptabelis paigutati ajaga 4:47,32 positsioonile 42. Sellest paremat tulemust veel selles koosseisus saavutanud pole ;-)

Järgmine etapp siis juuli viimastel päevadel Orissaares. Saab jälle kõvasti pimeduses kobada :D 

  

Team Rattapood Cup II etapp - Mäetaguse 04.06.11

Kuigi esimene Team Rattapood etapp Toilas jäi hooaja hilise alguse tõttu vahele, siis on sel aastal plaan ikka ülejäänud etapid Markusel kaasa teha, sest põhimõtteliselt on see lastesõitudel ainus sari, kus üldjuhul päris korralikul maastikul vastastega võidu tuleb kihutada. Kuna sel aastal M12 vanuseklassis valdav osa kaaskonkurente aasta ja isegi rohkem vanemad, siis oli peaeesmärk etapid kaasa teha tugeva treeninguna, aga juba esimesel osalusel andis Markus mõista, et nalja ta seal teha ei plaani ja vähemalt samal sünniaastal sündinud konkurentidele sõnaõigust ei soovi anda.

Nagu ka pealkirjast näha, siis toimus II etapp Mäetagusel, mis sarnaselt esimesele etapile jälle Ida-Virumaal. Markuse võistlusklassis (M12/N14) läksid stardikoridori lausa 37 poissi-tüdrukut, kellest lausa 7 olid Nõmme RK'st (lisaks Markusele Karel Georg, Reigo, Joosep, Egert, Johanna ja Merli). Raja pikkuseks oli 3 km ning planeeritava umbes 30 minuti jooksul õnnestus neil seda tehnilist rada läbida 3 korda.

Nagu ka mõnda aega tagasi toimunud Rakke etapil olid sõidu kestel lähemad konkurendid juba varasemad tuttavad Karl- Brendt Premet, Oliver Jürgenson, KJK's sõitev Kert Avarsalu, Viljandi poiss Joosep Sankmann, Karmo Kutser ning lisaks veel klubikaaslased Reigo Roosimets ja Joosep Käit. Nemad jagasid omavahel kohad alatest neljandast, sest 3 liidrit Mari-Liis, Karel Georg ja Marten olid turvalise vahega eespool.

Markusel läks suurepäraselt ja kuigi Kert ja klubikaaslane Reigo jäid ette, siis Karl Brendt viimasel ringil väsis ja lõpuhetkedel õnnestus esmakordselt jagu saada Joosep Sankmannist.

1. Mari-Liis Mõttus (s.1997) - 28.22
2. Karel Georg Nõmm (s.1999) - 29.29
3. Marten Jõeäär (s.1999) - 30.05
4. Kert Avarsalu (s.1999) - 32.37
5. Reigo Roosimets (s.1999) - 32.40
6. Markus Pajur (s.2000) - 33.02
7. Joosep Sankmann (s.1999) - 33.04
8. Oliver Jürgenson (s.1999) - 34.08
9. Mairis Õispuu (s.1997) - 34.10
10. Karl-Brendt Premet (s.1999) - 34.12
11. Karmo Kutser (s.2000) - 34.22
12. Joosep Käit (s.2000) - 34.33

Järgmiseks võistluseks siis tuleval nädalavahetusel toimuv Elion III etapp Kuremaal.

Natuke oli võimalust ka kihutada

Läheb jälle keerulisemaks 

Päästev lõpujoon ületatud :)